No mina kommenteerin sellepärast, et see ei kommenteeri, kelle käest kommentaari oodatakse. Ma mõtlen seda Lasnamäe linnavolinikku ja koolitirekturit, kes juba ligi paarkümmend aastat on Eestimaal koolisi juhtind, aga ennast koolitada pole vaevaks võtt. Mees juhib mehaanikakooli ja no ju ta vast siis neid massinid ikka tunneb, mõistab käima panna ja seisma jätta, aga kuda ta need asjad oma jütsidele selgeks teeb, seda ei oska aimata. Siiamaani läks ästi, aga kui iljuti televiisuri kaamerate ette tiriti ja pinnima akati, siis ei saand rohkem kokutatud kui „ei kommenteeri“. No siis akati uurima ja tuli välja, et mehe eesti keel on nii kudagi-käib-kah-tasemel. Idapiiri taguse keelega tal vist suurt muret ei ole.

Igaüks teab, et võõras keel on raske ja tülikas õppida, aga kui sa kuskile jõuda tahad, tuleb ära õppida just sellel tasemel, mida su ihaldatud positsijoon nõuab. Kas me seda nalja vähe oleme näind ja läbi eland, kui siiapoole suurt lompi või linaligu tuldud sai. Minu inglise keel oli lausa no-kudagi-ei-käi-tasemel ja pidin õnnelik olema, et vabrikus töötada lasti. Kõrva järgi sai tähtsamad sõnad ära õpitud, aga nendega jäin kah vahele. Kui mõni töö oskamatusest untsu läks, siis tuli meister, laiutas käsi, ütles „tsiises kraist“ ja tegi asjad korda. No see kuri ütlemine jäi meelde, aga kui pühaba ommuku raadiu lahti tegin ja kuulsin, kuda seal kah kedagi nõndaviisi sõimati, akkas jusku imelik. Pärast oli äbi küll, kui aru sain, et olin jumalateenistuse peale sattund, aga kust mina teadsin, et inglise tõugu inime kirumise ja vandumise juures pastori leksikoni kasutab. Poleks see kah aidand, kui need sõnad mulle kirjalikult oleks esitatud, sest kui inglane kirjutab „koer“, tuleb välja lugeda „peni“.

Oli neid, kes kohe puhtast trotsist ei õppind, aga ega neid kooliõpetajaks ei pandud kah. Laulatati luua või labidaga igaveseks kokku ja asi sellega. Mul on nii selgesti meeles see Setumaalt pärit naisterahvas, kes käis mööda Toronto uulitsaid, pastlad jalas ja lai Petseri murre suus. Kaks sõna võõrkeelt oli ta ikka ära õppind, aga mitte Kanadas, vaid Saksamaal tipiilaagris. Kui midagi osta tahtis, läks poodi, otsis vajaliku asja üles, tiris poeselle varrukatpidi ligi, näitas näpuga ja ütles: „Lass kommen!“ Ise lehvitas teise käega tollarisi ja tollari keelt oskab iga kaupmees.

Ei tea, mis Kanada lehemehed ütleksid, kui hakkaksin oma kalendrisaba inglise keeli kirjutama ja läheks seda neile pakkuma. Vist ei ütlekski midagi. Nii et see koolitirektur ärgu pahandagu ühti, kui talt nüüd akatakse uut keele-eksamit nõudma. Kui tahad eesti rahvale aridust anda, siis ei piisa sellest, et oled Belõi ja mitte Krasnõi.

Märkmed: