Sest ei olegi väga palju aega möödas, kui lehes oli jutt, et Eestimaa president kutsub väliseestlasi koju tagasi, et tulge elama sellel vabal maal, kust te pärit olete. See oli temast ilus nõndamoodi ütelda ja mul võttis esimese jutiga lausa silma märjaks, et näe, kudas meist ikka veel oolitakse. Aga siis torkas pähe, et tuleb see kutsumise jutt oolikalt läbi mõtelda, tuleb analüisi teha, nigu nüüd üteldakse. Ja kui ma selle analüisi olin ära teind ja analüisi tulemused mulle peakolust peopesale pandi, siis oli selge, et ses jutus ei old suuremat umu ühti.
Tagasi minna saab ju ainult see, kes sealt kunagi ära on tuld, ja meie tulekust on üle kuuekümne aasta möödas. Kes siis tuli, ja mitte mamma süles või käekõrval ei toodud, see võib sinna tagasi minna küll, aga mitte elama, vaid surema. Selles on minu meelest ikka väike vahe. Ei, mis väike, see vahe on nii suur, et sellest saab arilik inime kah aru, ei peagi president olema.
Eks sel surema minekul ole kah oma mõte sees, ja neid on sinna selle mõttega mitmed läindki. On läind, on surnd ja kodumulda maetud ja rahu nende põrmule. Aga nüüd tulevad sealtpoolt uuemad uudised, mis suremise kah keeruliseks teevad, kui sa kahejalgne oled ja sarvi ega saba pole sulle sündides kaasa antud. Oot, las ma seletan otsast pääle.
Mäletan, et kui mu lapsed veel koolis käisid, siis tulid ükskord koju sihukese vana Rooma tarkusega, et mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud ärjale. Ei mina saand sest suuremat tolku ühti, aga nüüd kuulen, et Eestimaal on see vana Rooma tarkus pahupidi pööratud nigu lambanahkne kasukas enne mardisanti minekut. Nüüd on nii, et mis käib karjapullile, ei kõlba Karlale. No uuemate seaduste järgi läheb lehma matmine kallimaks kui inimese oma. Lehma jäänused peab koristama riik, sest Euroopa Liit nõuab. Ja see lõbu on nii kallis, et arilik inime seda endale lubada ei saa. Ühesõnaga — kui sa pole elaja viisi eland, siis ära ärra kombel matmisest unista. Kui Karla kooleb, kaevaku Kata küüntega aeda auk (labidat osta ei jõua) ja lükaku varbaotsaga muld peale.
Mispärast see liit lehmast rohkem oolib kui inimestest, kes seda liitu tahtsid, seda ma ei tea, aga kojumineku plaanid jäävad mul katki. Või mine tea — vaadakem asju positiivsest küljest. Mõni inime on nii emotsijonaalne, et vihastab ennast seaks, ehk mina ärritan end ärjaks ja lähen kabeli nigu keiser. Kui see ei õnnestu, jään elama nigu Ahasveerus ja kirjutan kalendrisaba, kuni lugejaid leidub.
Karla kalendrisaba: Ärra moodi või ärja moodi (1)
Meelejahutus | 11 Nov 2005 | Kargu KarlaEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kirjuta ikka kalendrisaba, ää arjaks hakka!
;-)
;-)
Meelejahutus
TRENDING
