Kas tead, kui inime ikka kirjandust loeb, kasvõi ajakirjandust, siis ta saab targaks, kas tahab või ei taha. Ma ei teadki, et ma vaskist olen, aga nüüd tean täpselt. Lugesin Postimehest, et Narva linn tahab Arnold Meri aukodaniku seisusse upitada selle eest, et kuuekümne aasta eest Narvast vaskistid välja peksis ja stalinliku konstitutsiooni päikesel varjutuse pealt maha pesi. Eks Kusta ja mina ja mõned teised semud veel need vaskistid ju olime. Me uhmerdasime neid päiksekummardajaid ikka päris mehemoodi ja õige mitmel see päike kustus kah ega paista niikui ennegi, nagu laulusalm ütleb. No aga siis tuli Arnold ja meie jäime alla. Ja see, et Arnold omal ajal 261 hiidlast Siberi saatis, on ka täitsa vale. Tema ainult tegi nimekirjad ja kirjutas käsule alla, kust tema teada võis, et loll vene soldat kohe käsku täitma läheb. Ei-ei, Arnold on aus poiss.

Ja vaata, Tartu linnavalitsus ei saa Harald Habermannilt, kadunukeselt, aukodaniku tiitlit ära võtta, sest tuli välja, et nemad pole talle seda annud. See kraad anti talle nõukogude võimu poolt, sest ta oli Varese valitsuses kõva mees. Nii et kui tahame talt seda tunnustust ära võtta, peame nõukogud uuesti pukki panema ja ütlema, et tühistagu oma otsus ära. Ainult — kas nad sunnikud teevad seda? Ja kui teevadki, kas nad siis oma võimu uuesti käest ära annavad? Äkki tuleb jälle viiskümmend aastat oodata.

No mina oma Punnpabula talu pole veel tagasi saand ja nüüd ma ei lähe küsima kah. Kus see Eesti valitsus seda mulle anda saab, kui nemad pole teda ära võtt. Ja kui lähebki õnneks, et vene kord hakkab Eestimaal jälle maksma, ei tea, kas nemadki annavad. Venekas ikka rohkem võtja tüüp. Kui annab, siis ainult seljatagant kaikaga pähe. Ega ta täismehele eestpoolt kallale tulla julge.

Ja nüüd ma tean seda kah, miks see pronkssõdur seal Talinas ikka veel seisab. Eesti valitsus ei saa teda kudagi maha võtta, nad pole teda ju püsti pand. Vankad küll, jah, nemad lõid meie ausambad kohe uppi, kui jämeda otsa endi kätte said, aga meie nii ei tee. Meie oleme kultuurne rahvas ja käime seaduste perra. Sellepärast jääb pronkssõdur paigale ja noh — kui ta juba seal on, eks siis viime sinna vahel mõne lilleõie kah, ikka silmale ilusam vaadata.

Vaata, ainult paar lehte läbi loetud ja juba tarkust ülejäägiga. Mis veel siis, kui ennast koolitand kah oleks!

Märkmed: