Ah siis nüüd said ometi Lihulas selle ausamba püsti, kus pidi minu näoga mees peal olema, vihatud saksmanni munder seljas ja rusikad Venemaa poole rullis. No küll oli ikka löömingut selle asja ümber ja ega see veel otsa saand pole, see alles nüüd akkab. Lahing on vägevam kui Sinimägedes. Kuuli- ega käkipritse pole, aga süljepritsmeid lendab sedajagu rohkem. Ma ei osand aimatagi, et ma nii kange mees olen, et isegi kivisse raiutult veel maailmarahule kardetav. Nii kardetav, et samba avamise aegu ei julgend ükski kroonumees ligi tulla. Peaminister Parts istus kodus, kardinad kõvasti kinni tõmmatud ja oigas, et "poisid, ärge tehke pulli".
Kui kõiki neid kurje kõnesid kuulata, siis paistab nii, et just see munder ongi, mis pahandust teeb. Kõneldakse umbes sihukese tooniga, et sel ajal oli oma paar tosinat mundreid maas unnikus, mida me oleks võind selga tõmmata, aga näe, meie valisime just selle, sest tahtsime tingimata natsi ideoloogia eest võidelda. No kuulge, kui see natsi värk meile nii kangesti oleks meeldind, siis me oleks läänerindele läind ja amidele abemesse virutand. Sinna oli kangeid sõjamehi vaja. Poleks amid sel ajal venelastele oma abi and, poleks meil Narva alla ültse asja old. Meie talunaised oleks neil vene kaltsupundardel leivalabidaga särgi püksi löönd.
Jah, selle kuuekümne aastaga on asjad ikka muutund küll. Sel ajal pold vale mundrist lugu, peaasi, et vaenlane õige oli. Vabadussõja aegu pold ültse mundrit. Koolipoisid läksid, kulund jope seljas ja läki-läki peas, aga kelle vastu nad sõdisid, seda teadsid nad täpselt. Nüüd sõdivad meie mehed Iirakus, vaenlast pole ollagi, aga see ei tähenda - munder on õige ja sangareid muudkui sigib.
Nojah, las nad teha, mis tahavad. Ega mina selleks sõtta läind, et omale ausammast saada. Nüüd on ta püsti pandud - las seisab. Ja kui uue korra ideoloogid ta tinamendiga õhku lasevad - las lasevad. Mina teadsin tol ajal täpselt, miks ma sõdisin, ja tean praegugi. Ja see vene pronkssõdur võib minu poolest kah sinna jääda kus ta on. See on üldise rahu uvides. Partsi valetsus oiab, et keski talle liiga ei tee; vene baabushkad toovad ta jalamile lilli ja tuviparv lendab pea kohal ning avaldab rahva arvamust. Kõik on rahul. Unt söönud ja oinas alles.
Karla kalendrisaba: Ausammas
Arvamus
TRENDING
