Karla kalendrisaba: Eesti jonn (5)
Ega seda eesti rahvast selle ilmamuna peal ju väga palju ei ole, aga igale poole neid jätkub ja igal pool ajavad nad endid iseteadvalt sirgu nagu karuohakad või rakvere raiped keset kaeraorast, ikka juur kindlalt kamarasse ja latv lahedasse tuulde kiikuma. Ajab põllumehel inge täis küll, kuid ole mees ja katsu välja kiskuda. See on see kuulus eesti jonn ja ega meil vägevamat kuuli- ega käkipritsi ei olegi. Kui sõjaks läheb, võidame sellesama jonni ja kangusega.
See teadmine teeb päris uhke tunde ja ma ise olin omal ajal kah seda jonnivimma otsast otsani täis, aga nüüd, kus mu jonni ega kangust enam kellelegi vaja ei lähe, kükitan ahju taga ja vaatan, kudas nooremad omakeskis jonnimanöövreid peavad, et oleks löögivalmis, kui välisvaenlasega kokku tuleb minna. Meil on kaks laste suvekodu ja mõlemad on kindlad, et küpsetavad lapse kiiremini eestlaseks kui teine. Skautlipkonnad on mõlemad teisest kindlalt paremad ja kummaski luterikoguduses saad sa hõlpsamini õndsaks kui teises. Omal ajal oli meil seitungeid kah kaks ja nende ühendamine võttis vaata et sama kaua aega kui kodumaa vene võimu alt välja rebimine. Vähe sellest, et mõlemad lehed ead olid, aga nad olid ka teisest sisukamad ja uudised olid rammusamad kui teisel. Maakondlikult oleme jagatud kõigepealt saarte ja mandri vahel ja kummalgi poolel on veel õige mitu alajaotust. Omal ajal saarlased seletasid, et kui Jumal maailma lõi ja oma tegemistega Eestimaa kohale jõudis, siis lõi ta kõigepealt Saaremaa ja hiljem tegi mandri ka juurde. Eks mandrimehed jälle äsasid vastu, et kui meie koolis kirjandit kirjutasime, siis tegime ka kõigepealt mustandi ja iljem kirjutasime puhtalt ümber. Harjakad keksivad oma pealinnaga, tartlased ülikooliga, mulk on oma mõisatega mõlemast üle ja nii ta käib.
Akkasin mõtlema, et kes neist siis ikkagi teistest etem on, et kõik ei saa ju kõige kangemad olla, keegi peab ikka könn kah olema. Ja nagu mul ikka kombeks on, kui ise asjast aru ei saa, küsin endast targematelt. No ega tarkuse koha pealt noore Ärmani vastu keski ei saa ja ausalt öelda, keski teine mind enam ei kuula kah. Palusin teda, et tehku see kanguse kraad kindlaks ja seletagu mulle lihtrahva keeli ära. Aga tema, vigurivänt nagu ta on, ütles, et seletab oopis näite varal ja edasi nuputagu ma ise. Näide oli sihukene:
Hiir kardab kassi, kass kardab koera, koer kardab peremeest, peremees kardab perenaist ja perenaine kardab hiirt. Kes neist kõige kangem on?
No mina olen ikka sama tark kui enne. Kui keski oskab, seletagu mulle ära.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Oooo Karla, sa vaa naljahammas!
No peate kokku oidma jah, aga ku te peris tõtt teada tahate, siis naisterahva seatud lõksu ei jookse ükski hiir, sinna läeb ainult mees. Ma tean täpselt, ma ju isi kah isane.
Noh, eks me mutid peame ikka kokku hoidma!
Arvamus
TRENDING
