No näetsa, juba olemegi sealmaal, et kevad trügib uksest ja aknast sisse ja kaugel see suvigi enam on. Ettevalmistused tema tulekuks käivad igatahes täie vungiga. Pinsinääride klubi pani juba oma uksed kinni ja akendele luugid ette. Pillid on kotis ja muud tööriistad ilusti tavoti sees, et sügiseks ära ei roostetaks. Kõik muud ühisused ja seltsid teevad sama, sest mõni kuu suveund seisab ees.
Venelase sümbul on karu ja see magab talveund. Ei mina tea, mis loom meie kogukonna sümbul võiks olla, aga see igatahes magab suveund. Tegijad inimesed lähvad laiali: kes kolib kottitsasse, kes sõidab Eestisse vai mujale Euroopamaale, kes losutab niisama tiivaninurgas nigu mina, aga kõik laevad kuskil akut, et talveks energiat varuda. Ea on, et leidub neid, kel seda uueks talveks vaja läheb.
Ärman tuli üle tüki aja külla nigu kutsutud. Pold poissi näha old ega temast miskit kuuld, aga nüüd oli äkist kohal nigu vene kopik. Küsisin tema käest, et misukese põõsa all tema kavatseb suvekuudel põõnutada. Kus poiss särtsus nigu tuline raud, millele peale sülitatud, et mis põõnutamisest sa kõneled, va kultuuravaenulik element. Et kas sa ei tea, kui vägevaste meie rahvuslik tõrvik põleb. Kungla rahval on jälle kultsed ajad tagasi tuld, ei nad enam ainult söö ega joo ega vahi murueide tütarde sääri, nemad vihuvad aga Tuljakut tantsida nii et muru on mulke ja auke täis. Ja ööbikutekoor laulab Estooniasse minekust, kõik toored toomingad on nende alla looka vajund ja mõisa aed on matsi päralt.
Mul jäi kohe suu ammuli sellest jutust. Küsisin, et kust sina kõiki neid asju nii täpselt tead. No tuli välja, et poiss on kah ööbikukoori laulma läind ning tütar ja poeg mõlemad kargavad Kunglas Kaera-Jaani. Vot sulle sakuska. Ei ma teadki, et Ärman nii kõva laulumees on, et ennast ööbiku sulgedega ehtida julgeb. Poiss muigas kudagi äbelikult ja kohmas siis, et ega selles kooris kõik peagi ööbikud olema, sinna on mõnd varest kah vaja. Nojah, muidugi, ühed laululinnud ju kõik. Peaasi, et kõva äält teed ja ööbikute selja taha oiad.
Siis poiss kõneles veel, et Seedriorgu pidi suviarjaks Eestimaalt üks ärmoonikumängija toodama. Et tema läheb seda meest kindlaste kuulama. See on mängind setu pulmas ja Itaalia ooperis ning mõlemalt poolt eluga tagasi tuld. Ei ole talle Petseris pussi makku löödud ega Milaanus mädade apelsiinidega loobitud. No see peab ikka pillimees olema küll. Läheks isegi kuulama, kui kark kannataks.
Aga kui Seedrioru pidu peetud, on varsti sügis kah jälle käes ja suveund pole magada saandki. Ja pole vaja kah. Missa magad, kui isamaa ja rahvas vajavad teenimist. Eks teenigu, kes teenida jaksavad.
Karla kalendrisaba: Enne suveunne suikumist
Meelejahutus | 21 May 2010 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
