Ärge te keski mind nüüd punaseks tembeldama akake, et seokseid sõnu tarvitan. See väljendus lasti jah õndsa Joosepi ajal käiku, aga ega me tast päris lahti pole saandki siingi kah. Tükime ikka mõtlema ja ütlema, et mis vana, see enam ei kõlba ja tuleb ära visata, et muidu jääb progressile jalgu ja takistab edasitormamist, no ja tormamine on ju kangeste moes.

No eakene küll — mood moeks, aga kui sa nende edasitormajate keelepruuki kaed, siis tuleb välja, et nad ei saa ilma nende iganditeta ültse õiget juttu ära kõneldud. Meetrid ja kilumeetrid ja sendimeetrid on kõik ammust ajast paika pandud, aga kui teada tahad, palju neid sendimeetrisi ühest kohast teise saab, siis tuleb tollipulk välja otsida. On mõnel tegelasel tähtis ja ümmargune sünnipäev, siis kõneldakse ikka uue verstapostini jõudmisest, kilumeetrisi ei nimeta keski. Riidetükki mõõdetakse alati küünarpuuga ja ega arssin ja vaks ka kuskile kadund pole. Tahad teada, mitu kilu või krammi ükski asi kaalub, siis otsi aga margapuu välja. Piima müüakse poest küll liitri viisi ja ju lehm teda ka ikka vist samamoodi lüpsab, aga kui akkad vana põllumehe juttu puhuma, siis saab liitrist jalamaid toop ja tündrid-vakad-matid tulevad riburada mööda järgi.

Kui keski rahaga väga kitsi on, siis üteldakse ta kohta ikka, et va kopkakoi. Kroonikorjajaid ega euruihnureid pole veel leiutatud. Aga taalritest, krossidest ja veeringutest on juttu kogu aeg, kuigi keski ei mäleta, mida nende rahade eest omal ajal osta sai või kuna see aeg oli. Tööriistad nagu koot, kurikas ja kaelkoogud on kõik ilusti keelepruugis alles, aga kus, kunas ja kudaviisi neid asju tarvitati, seda need keelepruukijad muidugi ei tea.

Kui mõni inime oma jõuvarusid liiga ruttu ära raisata proovib, ei ütle keski ta kohta, et ta taskulambil on kummaski otsas pirn; ikka üteldakse, et põletab küünalt kahest otsast. Kui ta õhta magama läheb, ütleb, et poeb põhku, kuigi tegelikult viskab vesimadratsile siruli ja küljealune ei krabise, vaid loksub. Kirjamehe sulest tulevad aga järjest uued teosed, aga ise istub kompuuteri taga ega teagi, kuidas sulg välja näeb. Kui mõni tüdruk on noormehel pea ästi segamini ajand, siis aetakse kõik selle vanamoelise Aamori süüks, kes ikka veel vibu ja noolega ringi käib, püstolkuulipritsist ei lase ta ühtegi valangut. Ja kui mõni irmus sõda läbi saab ja on vaja mõnd kindralit austada, siis ei loe see midagi, et ta oma vägesid tankist või lennukist juhtis, sambal pannakse ta ikka obese selga.

No eks minu kohta ole kah öeldud, et iganend kirjaviisi ja mõtlemisega rumal vanamees, aga näe — moodsad ja targad muudkui loevad. Ju neil pole paremat teha ühti.

Märkmed: