Kevad on käes, suvi ootab oma järge, ja terve elamine muutub aga järjest suvisemaks. Ilmad on soojad, lähvad aina soojemaks ja varsti nii kuumaks, et akatasse sügist ja talve taga nutma. Inime ei ole ju kunagi rahul sellega, mis tal käes on, ihkab aina paremat.

Aga üks on küll selge ja kindel, et nigu soojaks läheb, nii akkavad kõik paari oidma. Keski ei taha enam üksipäini olla. Isegi kalendrikuud on nõndaviisi sätitud. Nigu Mai uksest välja saab, nii on Jaan järel ja tema jälgi ajamas. Eks see ole juba looduse poolt nii ette nähtud, et poiss litsub ikka tüdruku järel. Neiu muidugist lippab eest, kuni poisi kinni püüab. Tagaajaja ei taba kedagi, ikka on eestjooksja see, kellele pihku jäädakse.

Kaob Jaan, tuleb Juuli ja selle sabas sörgib August. Kord kõnnivad need kah käsikäes minema, kuigi ametlikult läheb üks uksest välja kui teine. Ega meie Kataga kah kurameerimise aegu simmanil kunagi üheskoos uksest välja ei läind, ikka hiilisime ükshaaval ja alles sirelipõõsa varjus saime jusku kogemata kokku.

Aga kui Juuli ja August on läind, siis on paaritamisel lõpp kah. Kõik need tembrid-toobrid-vembrid-ämbrid tulevad ja lähvad omapead, üks ullem kui teine. Üks rebib lehed puudelt, teine viib linnud lõunasse, kolmas toob allad ja neljas tuleb tuisu-tormiga.

Näetsa, kuda inime ei märka nautida seda, mis käes. Ikka mõtled, et varsti on kõik käest läind. Ometi on nisuke aeg, kus linnukesed lendavad paarikaupa ringi, mamma istub pesa peal, audub pisikesed munast välja ja papa püüab neile putukaid toiduks.

Nojah, aga viimane uudis, mis ma Telhvist lugesin – mitte sellest vanast oraaklist, vaid vastsest hinternetilehest – paneb peris pead vangutama. Ma olen kuuld küll, et moodne tehnuloogija areneb ja teeb edusammusi, aga nüüd on Ameerikamaal keski oopis isesugu viguriga akkama saand. Nimelt on akatud poodides müüma peekonimaitsega viina ja rahvas muutkui ostab.

Et viina peale sakuskat võetasse, see on vana ja aus komme, aga seda tehti minu ajal ikka kordamööda. Enne võeti viina ja siis ammustati eeringasaba. Ühte joodi ja teist söödi. Aga nüüd on viin ja sakuska kah paari pandud ja mõlemad saab ühe randmenõksuga kõrist alla saadetud. Eks see ole vist kah kevadisest vaimust kantud, et kõik käigu käsikäes, kärakas ja vennaihu kaasa arvatud.

Märkmed: