Teate, selle irmsa kuumaga ei saagi muud teha, kui istu aga kodus ja õpi seda keelt, mida sa omateada eluaeg oled osanud. No inhvlatsijoonist ma ei teand siiamaani tuhkagi. Aga vat nüüd tean. Inhvlatsijoon on nisuke olukord, kus sul on raha niisama palju kui enne, aga osta saad selle eest ulga vähem. Mul pold aimu, et sihuke asi oli juba selles vanas Pätsu vabariigis olemas. Ostsid liitri viina, aga pudelis oli ainult kolmveerand liitrit. Sellepärast tehtigi vahet, et kas kroonuliiter või lehmaliiter. Vata ega lehm ega lüpsja kumbki inhvlatsijoonist midagi ei teand ja nii sai piima ikka täisliitri.

Kes selle inhvlatsijooni välja mõtles, seda ma pole uurida jõud, aga et ta olemas on ja et teda ilusti peidetakse, seda ma tean küll. Meie ostsime vanasti penssu kalloniviisi ja siis ta oli odav. Aga äkki tehti liitrid ja liiter on ulga väiksem. No nüüd maksame liitrist kaks korda nii palju kui vanasti kallonist, aga vahe nii suur ei tundu, sest pensumüüjad kasutasid seda söögimajapidajate taktikat, et ära tõsta inda, tee portsud väiksemaks.

Sõber kirjutas Austraaliast ja kelkis, et neil on sada kraadi kuuma. Mis tal viga kelkida, neil on seal Vaareneit, aga meil on Selsius ja meie kolmkümmend seitse on rohkem kui nende sada. Vaareneit ja inhvlatsijoon on üks ja seesama.

Ma vahin neid Eestimaa seitungeid ja siinseid muidugi kah ja märkan, et nüütsel apukurgi ooajal on uudistes kah inhvlatsijoon. Lehte on uudiseid vaja, aga uudisetegijad magavad kõik suveund, no siis puhutakse need väikesed uudised ästi suureks, et leht ikka korralikult täis saaks. Inglismaal pandi paar pommi ja tapeti jälle inimesi, aga ei tapet küllalt, et korralikku sensatsijooni saaks (seda sõna ma teadsin juba enne), siis saadeti paar mässumeest veel märulit tegema, aga need olid algajad ega jõud kah suurt midagi korda saata. No siis Egiptimaal tulid ikka prohvid platsi ja nüüd reborterid jälle loevad laipu ja teenivad oma palga ausalt välja.

Eestimaal pole muud kui ketravad selle pagunitega poisikese ümber, kes oma ametiautuga erasõite tegi ja kihutas. No venitavad seda uudist nigu närimisekummi. Oleks uudis või asi. Kui ikka obujõud ja tobujõud kokku panna, paistab vägevust muidugist rohkem olema kui tegelikult on. Eks see ole ka omamoodi inhvlatsijoon.

Tuleb meelde, kudas peipsiäärne venelane vanasti pahandas. Tsaariaegu oli Tartust Mustveesse seitsekümmend versta, aga Eesti valitsus tegi inhvlatsijooni ja tõi kilumeetrid mängu. Need olid verstast vähe lühemad, nii et Mustveesse sai seitsekümmend kuus kilumeetrit. Venekas oli selle liigse kuue kilumeetri pärast väga kuri. Võttis neljakümnendal aastal punase valitsuse rõõmuga vasta, aga kadund kuut kilumeetrit tagasi ei saand, need oli tsuhnaa nahka pand. Mis susi suus, see susi kõhus.

Märkmed: