Ma olen ikka mõteld, et neid liitusi ei saa kuntslikult teha. Ead liidud sünnivad siis, kui inimesed saavad aru, et üheskoos on asju kergem teha kui üksipäini. Vata kui palju praegast abielusid lõhki läheb, ja ometi on ainult kaks inimest, kes selle liidu sõlmivad. Äda on selles, et tormatakse uisapäisa kokku ja ei mõtelda, et abielule peab ikka midagi andma kah. Aga mõlemad tahavad aina saada ja varsti ongi soss, pole enam abi ega elu. No sinna liitu on kokku aetud kümned ja kümned tuhanded ja kõik tahavad aga suurt saada ja jämedat jagada. Kes andja on, see ei uvita kedagi.
Kui see liit peale akkas, kutsuti teda Euroopa ühisturuks. No igaüks saab aru, et see on üks väärt värk. Kas ma ise vanasti vähe turul olen käind. Sai käidud, müüdud ja ostetud. Turul olid turu seadused, aga niikui kodu said ja obese oma väratist sisse keerasid, olid oma kuningriigis, kus Karla kuningas ja Kata kuninganna. Nad peaksid seda Euroopa asja kah nii ajama, et Prüssel korraldab koostööd, aga väljaspool seda kaitseb Jumal ikka inglise kuningannat, Töitsland on ikka über alles ja eestlase isamaa on tema õnn ja rõõm. Aga poliidigamehed ei ole talu pidand, nendel on koloosniku ingeelu ja see selle värgile põntsu panema kipubki.
Igale rahvale, olgu ta kuskil liidus või mitte, on tähtis, et tal oleks oma oma rahvuslik uhkus, mida ei anna ainult lipud ja ümnid ja oma raha, vaid ka keel ja kulduur. Kui praegast eesti keelt kuulata, tuleb kangeste meelde mu kadund ema jutt, kuda kadakasaksa pere omavahel kõneles. Peretütar läks sahvri ja õikas sealt: „Mamma, mamma, hiir hüppensi piimensi purk!“ Ema õikas toast vasta: „Võtt kinni, viss vass sein!“