Ärman tuli ükspäe jälle meile ja ütles kavala näoga, et onu Karla, mul on sulle ea töökoht soovitada. Et oled alati kõneld, et töötegemise juures vanus ei loe, kui aga õige otsa leiad. Ja et kui inime tööd teeb, siis pole tal aega vanaks minna.

No see on ju õige jutt küll, aga kuskohas sihuke jobi peaks siis ripakil olema, et minusugune võiks kandideerida. Kõik teised tööandjad vahivad sulle ainiti otsa ega ütle suuga midagi, aga silmad räägivad selget juttu, et sa vanamees oled kabeli kandidaat ja muud ei kedagist. Aga Ärman oidis näo ästi tõsise, kuigi naeruvine oli vuntsijuurikate ümber, ja ajas oma joru edasi, et tema teada on üks nisuke koht siin ilmas ikka olemas küll.

Vahtis ja vahtis teine ikka minu kohtlasevõitu näoilmet ja siis pahvatas välja, et kas ma ei tahaks Kuuba saarele keisriks minna. Et neil ju seal enam õiget valitsejat ei ole. See Kastro, kes nime poolest ikka veel valitseb, on lääne seitungite teatel juba kuus korda rahumäele viidud, aga pärast igakordset surma tuleb saare pealt jälle teistsugust inhvurmatsijooni, mis need jutud kummuli keeravad. Vahel üteldakse, et valitseb oopis tema vend, aga seda pole kah keski näind. Võibolla pole kumbagi enam, aga pruuninahaline poliitpüroo ei taha sooja otsa käest ära anda ja siis ullutab rahvast igasugu jutuga, et aga ise ametis püsida.

Ma siis küsisin Ärmani käest, et kui suur tema agendi onuraar on selle asja juures. Et tööga ma tuleksin ju toime küll, aga oleks ikka uvitav teada, palju sokutajale maksetakse, ehk on see jobi veel tasuvam. Ärman tegi aavunud näo ette ja ütles, et tema on ideeline töötaja. Et tema olla ammu vaadanud, et see kommuuna värk selle saare peal on untsus, aga pole kedagi, kes talle viimase obaduse annaks. Et onu Karla on ennegi komusid nuheld, asi tal siis oleks sinna minna, paar korda karguga äsada ja olekski kord majas. Võtaks peremehe ohjad enda kätte, sokulaadikarva sulased teeksid tööd ja temukraatija missugune.

Poiss ajas pada, noh, kes sellest siis aru ei saand, aga mõtlema pani see jutt küll. Kata ütles kõrvalt, et ei tea seda Kastrot ühti. Kassil üheksa elu, komunistil kümme. Äkki ongi risu veel elus ja juhib riiki, endal üks jalg auas. Mina ei üteld midagi, aga mõtlesin, et eks Eestimaal ole sama lugu. Komunistid valitsevad nigu ennegi, ainult teise nime ja loosungi all. Nendel kah uus elu ja kes teab, palju neid veel tuleb.

Ärmanile ütlesin, et kui sa ideeline oled, siis võta see kõrge koht ise vasta, mina ajan madalaga läbi.

Märkmed: