No seekord on küll niiviisi, et see lugu saab jusku Kataga kahe peale tehtud. Mina panen ta küll kirja, aga Kata alustas ehk susis niikaua kui asi susisema akkas.

Kata luges seitungist, et ajad on alvad ja kõik virmad muutkui lähevad pankrotti. Ja just selles sõnast ta akkas kinni. No kui Kata kord kuskilt kinni on akand, siis ta on nigu koer kondi kallal – uriseb, aga lahti ei lase.

Kata küsis kõigepealt minu käest, et mida nisuke sõna ültse tähendab. No mina siis seletasin, et see tähendab maksujõuetust. Tema kostis kohe, et see peab olema üks pahupidi pööratud sõna. Et kui pankrott tähendab maksujõuetust vai jõuetut maksmist, siis kasutatasse seda sõna valeste. Pank ei lähe ju kunagi rotti, aga rott võib panka minna küll ja kui ta läheb, siis jõuab maksta kah. Kirikurott on vaene, aga pangarott on rikas.

Ma jäin siis mõtlema ja pistsin Katale, et tema ise kasutab kah sõnu valeste. Alles ta ütles ükspäe kellegi kohta alvustavalt, et see ju puhta vaene, pole särkigi seljas ega pükse jalas. Ütlesin, et mina pole vaene ega kedagi, kuigi mul pole elu sees särki seljas ega pükse jalas old. Ikka on selg särgis ja jalad pükstes. Ja pea ilusti kübaras, mitte kübar peas nigu mõnel untsakal.

Kata sai aru, et ma teda narrin, ja akkas siis vähe leplikumalt edesi eietama, et enamasti nisukesed väljendused tähendavad ühte ja sama. Et pole tähtis, kas on kärss kärnas vai kärn kärsas, kulm kortsus vai korts kulmus, päike väljas vai väli päikeses, vesi silmas vai silmad vees, nöör sõlmes vai sõlm nööris.

Aga mina ütlesin kohe vasta, et mõnikord on vahe. On suur vahe, kas elu on korras ja vai teed midagi ainult kord elus. Ehk kas kael on rõngas vai rõngas kaelas, tuli takus vai takud tules, abe sassis vai Sass abemes. Ja et sõjaaegu kaevikus olid meil kogu aeg täid peas, aga pea saime täis ainult siis, kui marketendrit jagati.

Aga ütle mis sa tahad, naisterahvas on kaval nigu madu. Kui tema on pähe võtt, et tema sõna peab viimaseks jääma, siis tema selle ka nõndamoodi sätib ja korraldab. Tegi mesimagusa näo ette, pani silmad poolvidukile kinni ja sosistas ingli äälega: „Aga Karla, kas sa ei mäleta, kuda me noorest peast käsikäes kõndisime. Seda kääna kudapidi tahad, ikka jääb sellekssamaks.“

No kuripatt, tuli meelde jah, ja äkki oli seda kudagi ea mäletada. Jäägu peale naisele õigus.

Märkmed: