No te teate küll, et mul kodumaal venda ei ole, aga ärge sellepärast kohe jorisema akake ega ütlema, et olen akand udujutte ajama või muidu peast pehmeks läind. Minu pea ei ole kunagi nii selge old kui praegast ja udu sees las ekslevad Londuni linna lordid, minul nendega asja ei ole. Aga kui sul lastakse ikka küllalt kaua iga nädal seitungit sorkida, siis sul tekib jusku kirjaniku tunne ja sa akkad kõnelema sümbulite kaudu nigu peris kirjanikudki. Ja mina kirjutan täna oma sümboolsele vennale, keda ma üle kuuekümne aasta näind pole.

Vata see neljakümne neljas aasta, mis meie rahvale nii palju kurja tegi, tegi ikka natuke ead kah.Tegi seda, et kõik tublid eesti mehed olid äkki vennad, ja need, kes jõutsid tubliks jääda, on vennad tänapäevani, ükskõik kuhupoole tuuled ta viisid. Mina olin see vend, kes ütles, et olgu mis on ja tulgu mis tuleb, venelase kätte ma ennast ega oma peret ei jäta. Ja minusuguseid oli palju. Tulime ära, ja tuntsime, et tegime õigesti. Aga neid vendi oli kah palju, kes ütlesid, et olgu mis on ja tulgu mis tuleb, kodumaad mina maha ei jäta ja oma peret võõrsile ei vii. Jäid paigale ja tuntsid, et tegid õigesti. Ja nii me tunneme tänapäevani. Ja oleme ikka vennad.

No vaata, vennas, mina olen siin teiselpool maakera oma ääle kähedaks karjund kohalikule rahvale seletada proovides, misukesed mõrtsukad need kommud olid, kellega nemad nii kangeste sõbrustasid, et aga natsidest jagu saaks. Kui palju minu jutust kasu on old, selle kohta pole mul ühtegi paberit ega propuskit ette näidata, aga ma usun ja loodan, et ma lausa ilma asjata suud pole pruukind. Midagi ikka mõikas. Ja keski pidi seda tegema, sest sina seda teha ei saand.

Aga sinul on oopis suurem ja tähtsam ülesanne ees. Kudas ja kelle abiga sa selle kommude käru kummuli said, seda ei tea mina ütelda, aga et sa said, see on ea. Aga nüüd on sul oma käru keset teed oidmisega tegemist ja see on veel raskem ülesanne. Mina sind avitada ei saa, aga kui sa mind ikka veel vennaks pead, siis natuke nõu võin anda küll. Eks sa ise otsusta, kui ästi see nõu vett peab. Teil on jälle valimised ees ja ma olen kuuld, et sa ei tahagi enam valima minna, et pole kedagi, kellele oma äält anda, puha vanad kommud või muidu sulid ja petised. Vat sihuke mõtlemine mulle ei istu, kallis vennas. Kui sa niiviisi mõtled, siis neist sulidest lahti ei saagi. Tead, mina ei usu, et tublid inimesed on ilmast kadund. Neid on peale sinu ja minu veel mitu tükki ja mõni elab Eestimaal kah. Sinu asi on nad ülesse otsida ja valitsema panna. Ja kui sa nad oled ametisse pand, siis toeta neid kah täie rinnaga. Usu, valitseda on veel raskem kui valida. See tainas, millest me oleme voolitud, on kõik samas astjas sõtkutud ja kerkind, aga meid kõiki pole samas ahjus küpsetatud, sellepärast me pole kõik ühesugused. Otsi see kakuke üles, millest meie rahvas kõige kindlamalt söönuks saab, siis on asjad korras ja kombes. Aga kui sa käega lööd, siis ära imesta, kui sind ennast iljem sellesama käe pihta lüüakse.

Märkmed: