Parlamendi valimised said läbi ja rehvormaatoritele andis rahvas ikka rohkem ääli kui kesikutele. Mul oli sellest päris ea meel ja kõlistasin Ärmanile, et no eesti rahvas saab ikka parempoolse valitsuse. Aga tema ütles, et ei tea veel midagi. Et see ei loe, kes rohkem ääli saab. Kaotajad võivad omavahel koalitsi lüüa ja sedasi enamuse saada. No see jutt ajas mul otsekohe inge täis. Kaotajad võivad nõndaviisi teha muidugi, aga nisuke löömine ei tohi otsustada, kes riiki valitsema akkab, löögu nad koaga või ilma. Pukki peavad saama ikka võidumehed. Ärman rahustas mind, et tuleb meile ja seletab.

Tuligi ja proovis seletada, aga asi läks järjest segasemaks. Tema ütles, et mina olla sellest sõnast valeste aru saand. Et mina olevat koalitsijooni ja prostitutsijooni segi ajand. Mina käratasin, et jätku oma litsid ja tutsid ja kõnelgu inimese keeli. No tema siis lubas seletada näite varal.

Seletas, et näituseks sajale inimesele pakutakse seapraadi, aga sinna juurde ainult ühte maitseainet. Saab seda, mille järgi kõige rohkem nõudmist. Nelikümmend nõuab soola, aga kolmkümmend viis sinepit ja kakskümmend viis oopis pipart. Peaks nigu soola saama, aga sinepi- ja pipramehed teevad koalitsijooni ja siis on neid ulga rohkem. Ja rahvale antakse soola asemel pipra ja sinepi segu. Kas see süüa kah kõlbab, see pole kellegi asi. Koalitsakad pööritavad ise kah silmi, kui neelavad, aga nemad on ikka võidumehed ja see on kõik, mis loeb.

No sellest viimasest otsast ma sain küll aru. Et parlamenti trügijatel polegi muu tähtis, kui et jämeda otsa enda kätte saaks ja selle saamise uvides võib kasvõi sammalt ja saepuru süüa. Et kui vaja, siis salgavad oma vanad põhimõtted maha ja teevad uuest segust sihukese valitsuse, mille all ise kah elada ei taha. Nõnda ma Ärmanile ütlesin.

Ärman mõtles natuke ja siis ütles, et tead Karla, sul on peris õigus. Need kaks pikka ja keerulist sõna tähendavad enam-vähem sama asja. Et tegelikult pole sääl miskit vahet, kas keski kaupleb oma ihuga või müüb oma põhimõtteid. Kumbagi ei kõlba ristiinimesel teha. Ja olimegi ühel nõul.

Ma siis küsisin Ärmani käest, et kas ta selle ühel nõul oleku kohta kah mõnd pikka ja keerulist sõna teab. Tema ütles, et see on komprumiss. Aga ta oli seda üteldes kudagi tujust ära. Paistis, et ta sellest komprumissist suurt rõõmu ei tundki. Ega mina kah ei tund. Aga loodan ikka, et ehk läheb kõik ästi ja Eestimaad akatakse valitsema ilma koalitsijoonita.

Märkmed: