See Kata, kellega ma olen eland juba nii palju aastaid, et nummer ei taha enam ästi meeles seista, on muidu igatpidi naksis naisterahvas, aga vahel käivad tal sihukesed imelikud ood peal, et ajab mul karvad püsti isegi nisukese koha peal, kus neid ammu enam ei kasva. Ei tea, kust ta selle uudise välja koukis, aga äkki kuulutas kõva äälega, et nüüd akab koera aasta.
Ma ei saand esimese jutiga aru, millest ta jahvatab. Mõtlesin vaikselt, et urisend ja aukund on ta mu kallal eluaeg ja koos oleme konti närind kah, et mis siis nüüd veel — kas akab veel vanas eas neljakäpukil käima ja õpib sitsima ja saba liputama või mis. Kettisi ta pole küll kunagi kaela ümber kand nigu mõned nooremad naised teevad. Aga ei old see asi nii ull ühti, kui ma kartsin. Ta oli kuskilt kuulda saand, et iinlased ei nimeta oma aastaid ültse numbri järgi nigu meie ja teised ristiinimesed teevad, vaid annavad neile elajalooma nime ja näo. Ja nüüd siis uhkeldab minu ees oma tarkusega.
Kui ma aru sain, et mu rahulikku elu kodurindel mingi otsene oht ei ähvarda, siis toetasin ennast polstrile ja lasin mõtted omapead luusima. No on ikka igasugu inimesi siin ilmas küll. Kui mina noormees olin ja talu pidasin, siis vihtusin vikatiga rukist niita, sirbiga minu ajal enam ei lõigatud. Iljem, kui vili oli leivaks küpsend, murdsin sooja kaapekaku otsast ja määrisin ead taluvõid peale. No kassa tead, keisril pold kah paremat ninaesist. Aga iinakas läks puusakondini külma vette, korjas riisi, sõi pärast pulkadega ära ja oli kah õnnelik. No ütle nüüd inimest. Risunahk, kui ma oleks pidand kahe pulgaga kama või tangusuppi elpima, mis mekk sel elul siis oleks old.
Nad püüavad nüütsel ajal neid rahvaid ja rassisi kangest segada küll, aga mina ei usu, et sellest miskit ead tuleb. Las iga inime olla ikka nisuke, nigu ta loodud on ja meie võiks oma aastaid kah ikka numbri perra lugeda nigu alati. Kui iinakas tahab igal aastal uut tõbrast kummardada, las kummardab, mis mul sellega tegu ja Kata pidagu kah oma pudrumulk kinni. Ärman juhtus meile tulema, küsisin, mis tema kui uuema aja inime sellest arvab. Poiss tegi kavala näo ja ütles, et onu Karla, koer on truu loom. Sa pead selle aasta Katale ästi truu olema. No kuule mul poisirajakat. Iinlastel oli mineva-asta old kuke aasta, no kas ma käisin sel ajal võõraid naisi kabistamas? Ma olen eluaeg truu abielumees old, pole mul vaja truudust Iinamaalt importida. Ütlesin poisile südametäiega, et vaadaku ette, äkki on tuleva-asta ahvi aasta, siis panen talle paela kaela, ostan leierkasti ja lähen laadale. Löö siis tantsu, tollar tuur. Vana inimest narrima, poisireo!
Karla kalendrisaba: Koera aasta (1)
Meelejahutus | 13 Jan 2006 | Kargu KarlaEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mis sa pahandad, Karla, tulekoera aasta on eriline...vaat kui oleks tulnud tavalise krantsi aasta, siis võiks pahandada, aga tulekooera!!!!!!!!!!!! las elu olla kirju, eks.
;-)
;-)
Meelejahutus
TRENDING
