Aga vat just selle kasinusega ühenduses kuulsin värskema uudise, kudas Eestimaal ariduse ministeerium nüüd akab koolilapsi uut moodi indama. Siiamaani oli nii, et kui laps lausa tobu ei old, et talle nõrga pidi panema, aga tarkuse suurt ei iiland kah, siis pandi talle puudulik. See oli siis, kui rahuldavat ei saand panna, sest kudagi ei rahuldand. No aga nüüd targad, kes tarkuse eest palka saavad, äkki avastasid, et see on ju puhta vale sõna, et puuduliku asemel tuleb oopis ütelda kasin. Ju neil endil ka midagi kasinast on, et seda varem ei taiband, aga noh — ea, et asi nüüdki lõpuks klaariks sai, egas igavesti või lapsi valesti innata.
Aga tegelikult — õige vanasti, kui need tänased targad kõik veel sündimata olid, oli indamise süsteem veel parem ja jusku selgem. Mu kadund äiapapa, Kata õnnis isa, näitas mulle ükskord oma tsaariaegset koolitunnistust. Seal olid kõik asjad nii selgelt innatud, et paremini enam innata ei saagi. Vene keel — üliväega ea. Rehkendus — no käib kah. Turnimine — pole äda kedagist, kargab kui kitsetallekene. Sehkendus — ajab asja ära, paljuke poisslapsel seda elus vaja läheb. Laulmine — ei ole tema äält mitte kuuldud. No kassa tead, kui sa sihukest tunnistust loed, sul on lapse võimetest selge pilt. Kohe saad aru, et kui vähe kasvab, võib vallavanemaks panna, aga köstriks ei kõlba. Aga need puudulikud ja kasinad on ikka alla rahuldava küll ja rahuldavat seletust ei anna.
No ja siis kultuurikomisjon ei ole kah nüüd ariduse ministeeriumi otsusega rahul. Nemad jälle leidsid välja, et kasinus pidada veel tähendama kõlbelist puhtust ja voorust ja karskust ja ma ei mäleta, mida veel. Võib olla küll, sest minu noores põlves oli ju kangeste moes nende seltside tegemine, kus viinajoomist ei sallitud. Need olid jah vist karskuse ja kasinuse seltsid ja ainult naiste ulgas populaarsed. Aga mis mina targutan, kui tarkadel juba asi paika pandud. Igatahes ühte vana lorilaulu saab nüüd küll ästi ja õigete sõnadega laulda. Kuda sa laulad, et „üks rätsep tuli Rasinast, tal aru oli puudulik“.