Veikse rahva saatus on alati nisuke old, et ilma võeraid keeli õppimata kudagi läbi ei saa. Suure rahva liikmele on võeraste keelte oskus luksus, veikse rahva liikmele vajadus. Eks ma ise ole ka neid purssind nii et lõuapärad kanged. Omal ajal sai seda pa-ruskit nii vägevalt väänatud, et ambapuru lendas. Siis tuli mõnda aega töitsiga maadelda ja nüüd on inglismannide keel kah nii ästi käes, et koli vai Eestimaale, kus enam palju muud ei kõneldagi.
Nii arvasin mina, aga Ärman tuli nisukese uudisega, mis ajas mu arvamised ja mõtlemised sootuks segamini. Kas oli see Telhvi oraakel vai see hinternetivärk, mida Telhvi nime all tuntasse, aga emb-kumb neist oli kuulutand, et Saaremaa kimnaasijumis, mis asub Kuressaare linnas, akatasse iina keelt õpetama. Ariduse ministeerijumm oli küll pead raputand ja üteld, et nemad seda rahaliselt toetada ei saa. No ega neil vist iina raha ei olegi, aga Iinamaa kulduura esindaja Tsink Plekk Pang oli arvand, et eks siis teeme ilma toetuseta, aga kahe aasta pärast peab igal aritud saarlasel iina keel suus olema.
No kujutad sa ikka pilti. Vanasti ei saand saarlane võru keeltki selgeks, pidi näpuga näitama, aga kahe aasta pärast on nii, et kui Talina inime läheb Nasvast kuivatatud lesta ostma ja iina keeli küsida ei mõista, peab kodust kaasa võetud leivakannikat närima. Vat kus on ikka progress.
See oli nüüd Ärmani jutt, aga minul kui elu näind inimesel tekkisid ikka mõningad kahtlused kah. Minuteada pole iinlastel üleültse tähestikku nigu ristiinimestel, on oopis iruklihvid ja neid on vata et rohkem kui iinlasi endid. Kust nad sihukesed saarlased välja võtavad, kel need kahe aasta pärast kõik peas ja täpselt teada, misuke tähendab turska ja misuke säinast? Ja koos keelega tuleb vastavat kulduurat kah õppida. Kadakaid ju Saaremaal leidub ja neist kannatab pulkasi voolida küll, aga kuda sa ing nendega silku sööd vai keedetud tuhlil mundri seljast ära saad? Riis Saaremaal ei kasva ja seda annab Pekingist seljakotiga kohale tassida, pead vahepeal õige mitu korda jalgu puhkama.
Milleks neil saarlastel seda iina keelt ja iruklihve vaja läheb, sellest mina aru ei saa. Sellega pole neil küll muud teha kui üle väina iidlasi sõimata. Ütle nii alvasti kui tahad, iidlane aru ei saa ja kallale ei tule. Iinlased neil ju lausa lähedased naabrid ei ole. Sõja aegu lauldi küll, et Eesti piir käib vasta Iina müüri, aga see jäi unistuseks, sest Venemaa vahelt ei kadunud.
Aga vat see müür, jah! Äkki akkavad Saaremaale kah iinlaste kombel müüri ümber ehitama. No siis alles nalja saab. Sõrve säär on ju pikk ja kitsas nigu ogaliku niisk. Kui mõlemale poole laia müüri teed, siis sõrulasele kahe müüri vahele elamise ega ingamise ruumi ei jäägi. Ei, mina arvan, et sellest ei tule välja miskit ja võin oma arvamise puhtas eesti keeles välja ütelda, saagu iinlane aru vai mitte.
Karla kalendrisaba: Kuressaare iruklihvid
Meelejahutus | 11 Dec 2009 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
