Aga näe, nüüd tuli üks tark Eestimaa poliidigamees välja nisukese jutuga, et Putinil ja tema poistel polegi selle pronkssambaga miskit tegemist, see on eestlaste oma asi. Et see on eestlaste ja mitte venelaste sammas, Eesti Laskurkorpuse auks püsti pandud ja suure eesti patrioodi Karotamme poolt eaks kiidetud. See mees on Konstitutski partei natsalnik, sellepärast ta neid asju nii täpselt teab. Teab seda kah, et Nõukogude Liit Eestit kunagi okupeerind ei ole ja et kui Talina linn neljakümne neljandal aastal sakslastest vabastati, siis tõmbas Eesti Laskuskorpuse ohvitser võitjate punalipu Pika Ärmani torni. Kõik meie oma estonski värk ja venelasel pole vaja käsi pestagi, need tal ilma pesemata puhtamad kui Pilaatusel.
No eakene küll, tema teab. Aga mina tahaks ka midagi teada. Nimelt seda, et kui see kõik meie oma värk on, mida need venelased seal samba juures siis lärmamas ja punaseid lippe lehvitamas käivad? Oitku eemale meie värgist. Ah et nende sõjasangarid on sinna maetud! Aga milleks need sangarid teistest audadest üles kaevati ja just sinna kokku toodi, nigu Eesti kodakontsusega seltsimees kõneleb? Ja kui nüüd meie rahvas tahab neid uuesti üles kaevata ja surnuaiale matta, kus on leinamise õige koht, siis on kisa terve ilm täis.
Ültse kuulen mina esimest korda elus, et venelane oma langenud sõdureid austab. Sõja aegu olid neil laibad virnas ja keski ei oolind nende matmisest. Venelane indas oma soldatit nii kaua ta veel elus oli ja kahurilihaks kõlbas. Narva all tulid meile kisaga peale, eespoolt tapsime neid meie, tagantpoolt tapsid politrukid. Kes elama jäi, läks Siberi selle eest, et lahingut ei võit. Kukkus sakslaste kätte vangi, sai pärast sõda lahti ja läks ikka Siberi. Nisuke oli nende austus.
Küüditamise kohta ütleb seltsimees, et selle eest vastutagu Nõukogude Liit, mitte Venemaa. No need Tõnismäele maetud sangarid on ju kah siis Nõukogude Liide sangarid, mis Putini meestel nendega asja. Aga näe, lõugavad.
Zarenkov ütleb, et eestlastel pole kunagi sangareid old. Aga vot oli. Seedrioru mehed juba arutavad, et kui viiks oma sambad siit ära Eestisse. Need sambad on püstitatud meestele, kelle eest iga iivan irmuga punus. Kui nüüd Seedrioru mõõkadega sammas Tõnismäele viia, siis paneb pronkssõdur sealt ise plehku, pole kellelgi näppu külge panna vajagi. Nii arvan mina.