Mina olen kah noorest peast maskeraadil käind ja igasuguses riietuses. Maskeraad on ju sihuke paik, kus tola mängitakse ja seal sa võid olla kes tahad. Mõtlesin, et kui nüüd läheks kah, paneks musta ürbi selga ja kandilise põhjaga mütsi pähe — ei tea, kas akatakse kohe aritlaseks ja prohvessoriks pidama ja saadetakse Oksvorti loenguid pidama või?
Kõigest sest suurest lärmist paistab mulle, et need koonduslaagrid ja mis neil natsidel kõik olid, ei oldki nii alvad asjad. Et neid oleks võind rohkemgi olla, aga õige sümboli all. Viisnurga all oli neid rohkemgi ja on veel, aga noh — sellega ei käind keski maskeraadil ja sellega ei kaotatud sõda kah. Minu meelest võiks selle inglise juntsu küll parem Vorkutasse saata, seal on laagrid veel alles ja seal ta alles õiget nalja näeks.
Aga mis mina targutan, see on tarkade amet. Kui on keelamine, siis olgu, ega keelamist keelata saa. Aga ma mõtlen, et neid aakriste, kui neid veel kuskil järel on, ei maksaks ära visata. Ea sepa kätte anda, see teeks neist sirpe ja aamreid nii et küll saab. Aga vuntsikandmisel on nüüd küll lõpp. Kesse tohib Aadu näoga ringi käia. Ega see ei loe, et Joosepil olid veel vägevamad. Võitjale ei tohi keski vuntsi karata. Ja kel veel juukseid on, kammigu nad ilusti sirgelt üle pea. Niikui seitel sees, oled vüüreri moodi ja paksu põlu all. Tirigentidel tuleb ka amet ümber õppida. Koori või orgestert tohib juhatada ainult nii, et peopesad ülespoole. Aga kõige ullem äda tuleb kirikuõpetajatel. Jutluse saavad ikka veel kudagi peetud, kui Saksa sõjaväe sõimusõnu ei kasuta, nagu ärrgott või sakrament, aga kogudust õnnistada ei saa. Vasaku käe võid veel üles tõsta, aga niikui paremat kah kergitad, on juba natsi tervitus.
No seda nõuannet oli mulle nüüd küll ädasti vaja nagu pimedale pikksilma. Tuli seoke tuju, et keeraks õige magama tagasi.