Nõnda see vana laulusalm kuulutas, kui aeg sinnamaale jõudis, et iga karjatsura pidi ameti maha panema ja koolijütsiks akkama.

Tuletasin neid vanu aegasi meelde ja jorisesin omaette laulda. Kata juhtus pealt kuulma ja kohe ärkas temas naisõiguslane. Ajas jalad arki ja küsis minult peris sõjakalt, et mispärast ainult mees? Kas naine ei tohigi tarkust nõuda? Ma siis seletasin oma arust üsna tiplumaatlikult, et noh – mehel läheb kõvaste tarkust vaja, et suudaks rohkem teenida kui naine raisata jõuab. Naisel raiskamine veres, ega seda peagi koolis õppima. Ainult Saaremaal pidada nii kanged naised olema, et toidavad ära mehe, kolm last ja mehe armukese. Ja ikka ilma kooliariduseta.

No selle tiplumaatija eest ma sain siis kah nii kõva maksuta õppetunni, et kõrvad veel praegu kumisevad ja vist jäävadki kumisema. Vähemalt nüüd ma tean, kuna on tark suud paotada ja kuna mitte. Aga vaikselt võin teiega ikka asju edesi arutada. Ega Kata minu lora lehest lugema ei akka.

Septembri kuu esimese päeva tegid venelased meie maal kunagi nii tähtsaks, et kuulutasid tarkuse päevaks. Ametlikult muidugi sellesama sildi all, et lapsed kooli marksismust õppima ja natuke kirjutamist ja rehkendamist kah. Aa mina rehkendasin välja, et täpselt seitsekümmend aastat tagasi pandi sel kuupäeval oopis uus ilmasõda käima. Kuda tarkuse päeval nisukest lollust teha võidi, sellest ma jälle aru ei saa, aga jõuad sa ing kõigest aru saada ja on seda vajagi.

Nädal pärast tarkuse päeva pidas rahvast vanaste ussi-maarjapäeva. See oli nisuke päev, mil arukas inime oidis metsast eemale, sest uss läks urgu uinuma. Siug keris ennast kokku nigu kellavedru, tõmbas samblast teki peale ja norskas kevadeni välja. Kui teda selle toimetamise juures segada, siis võis ennast pika talve jooksul nii tigedaks magada, et kevadel salvas igaüht, kes metsa tuli.

Igasugu teisi imelikke asju juhtub kah järjest, mida ei oska tarkuse ega lolluse katekoorijasse paigutada. Laevad veavad mööda ilmameresi suurestükke ja kuulipritse ja muid tapamassinaid, mille nimegi ei tea, ja ikka on meie väike rahvas sellega kudagimoodu seotud. Viisteist aastat tagasi uputati ulk eesti tõugu inimesi ära ja muist kadus niisama nigu tina tuhka. Keski ei taha neist kõnelda, tehasse nisuke nägu, nigu poleks neid kunagi ilmas elandki. Nüüd oli teine laev mereröövlite käes ja piraadid puha eestlased, mis sest, et vene nimedega. Ole nüüd mees ja nõua tarkust taga.

Mineva aasta lõivad Eestimaa seitungid kõva lärmi, et Talinas oli üks setskonnataame püksata pidule läind. Ma mõtelsin kah, et ei sobi nigu, aga vaat mis nüüd välja tuleb. Ühel islamimaal tahetasse noort naisterahvast selle eest oopis kepiga nuhelda, et pani püksid jalga. Mul tuli kohe mõte pähe, et ehk see Eestimaa näitsik täitis usulist rituaali, meie maal on ju nüüd kah mitmeid uskusi, mida enne ei old.
Kunagi ei tea, kuda sa nuheldud võid saada.

Kargu Karla

Märkmed: