Sest on nüüd peris palju aastaid tagasi, kui see sugupoolte vaheline kisma peale akkas. Naised kui tugevamad selle muidugi alustasid nigu iga kakluse. Ikka akkab see norima, kes on kindel, et ta lõpuks võitjaks jääb. Emandad marssisid, plakatid seljas ja loosungid suus.

Nojah, nagu öeldud, sest on palju aastaid tagasi. Kaklevad pooled leppisid pikapeale ära, sest mõlemad said lõpuks aru, et üks vajab teist ja kolmat pole kuskilt võtta. Aga seeme oli külvatud ja mitte lausa kaljusele pinnale. Midagi läks ikka idanema kah ja kui inimestel igav akkab, siis lööb vana vaen jälle õitsele ning ajab uusi võrseid.

Vanasti oli külas üks paragrahv, mida seadusraamatutes pold, aga millest kõik inimesed kinni pidasid. Oli sedasi, et kui Madis Manni õhta ämarikus sirelipõõsa taha meelitas, siis ta teine päev küla peale kellama ei läind, kudas seal oldi ja mis tehti. Eks igaüks teadis või aimas isegi, aga Madise suust seda ei kuuldud. Madis oli tsentelmann, kuigi seda sõna külas keski ei tead ega tund. Ta ei üteld seda kah, et tegelikult Manni meelitas oopis tema põõsasse, mitte tema Manni. Ja selle küla moraalikoodeksi järgi elati kaua aega igal pool. Õige Madis oma Mannile äbi ei teind.

Aga ajad muutuvad ja inimesed ja kombed kah. Kui Ameerikas üks president sedasi kuulsaks sai, et ta noorelt ära tapeti ja kohe tapeti tapja kah ja tapja tapja läks nii irmu täis, et suri mõne päeva pärast vabatahtlikult, siis akkasid selle presidendi kohta igasugu jutud ringi käima. Et olevat poissmehest peast palju pruutisi pidand ja kuuldavasti naisemehest peast veel rohkem. Oi sa jeerum, kui siis akkas üle Ameerika neid Mannisid ja Martasid välja tulema, kes kõik kuulutasid, et „Tsonni silitas ikka minu sääri kah, aga keski ei taha uskuda“. Kohe käänati see vana külamoraal pahupidi.

No ja nüüd on Eestimaal sama lugu. Eesti mehed nõuavad omale ami naistega samu õigusi. Keski lasi kõlaka lahti, et meie praegusel presidendil olevat Venemaal sohilaps. Ja kohe akkas kuulsaid mehi tulema uksest ja aknast, kes kuulutavad, et nendel on kah. Kus nad siiamaani olid? Käitusid nigu kassid kurgipeenras, kraapisid oma häbitegudele käpaga mulda peale. Aga nüüd keski ei kontrolligi, kas riigipea kohta aetakse laimujuttu või on suitsu taga tuld kah, kõik tahavad presidendiga ühe pulga peal olla. Mis kõlbab ameerika naistele, peab kõlbama ka eesti meestele. Külaelu on kaputt, pole külamoraali kah enam vaja.

Märkmed: