No meil oli ju iljuti jälle irmus loterii ullustus. Pakuti nelikümmend miljunit ja igaüks muudkui rehkendas, et just tema on see loll, kellel veab. Kas piletisabades muist inimesi surnuks kah trambiti, seda pole kuulda old, aga trügimist oli ikka mehemoodi. Kui see trevooga lõpuks mööda sai, tuli välja, et poldki neljakümmet miljunit, oli oopis viiskümmend neli ja üks ull võitis selle kah. Kui palju ta selleläbi õnnelikumaks sai, seda ta pole mulle ütlema tuld ja võib arvata, et ei tulegi. Mina tema peale kade ei ole, aga mõtlema pani see asi küll.
Mõtlesin, et neid inimesi on küll ja küll, kel on veel rohkem raha kui see viiskümmend neli miljunit, aga neid ei pane keski tähele, sest nad on oma miljunid jupikaupa saand. Kui kellegi varandus aegapidi kasvab, siis ei olegi jusku tähtis, kui suureks ta kasvab. Aga kui sa oled eluaeg arilik näljarott old ja siis äkki visatakse sulle mauhti nigu leili kerisele, siis märkavad seda kõik ja ise ehmatad kah ära.
See on kõigis asjades nõndamoodi. Kui sa autuga aivei pääl sõidad, siis ei loe, kui kiiresti sa sõidad, aga kui äkki auru juure paned, siis märkad ise ja märkavad teised. Alles see pensuind oli kuuskümmend senti liitri pealt. Kui oleks äkki kaheksakümne peale tõstetud, oleks revulutsijoon tuld. Aga tõsteti aegamööda saja kahekümneni ja pold äda midagi. Joriseti küll, aga see oli rohkem kombe täitmine. Ja nüüd lasti kaheksakümne peale alla ja kõik on õnnelikud. Keski ei mäleta, et alles iljuti oli kuuskümmend.
Venelane võttis neljakümnendal aastal meie rahvalt vabaduse ära ja siis akkas vabaduseta jäetud inimesi kah äävitama. Aga mõne inimese meelest oli see ainult sellepärast irmus, et kõik juhtus nii äkki. Ühe päevaga oli riik kadund ja aasta pärast kümned tuhanded Siberis või tapetud. Praegu kaob meie vabadus natukeseaaval, oma riik, oma raha ja oma keel unuvad aegapidi ja kõik õiskavad rõõmust. Kui keski selle üle kurvastab, siis vaadatakse teda nagu imelooma.
Tuleme nüüd tagasi selle loterii juurde. Selle suure sahmakaga ei oska inime muidugist midagi peale akata ja tal läheb petsalisti vaja, kes õpetab ja nõu annab. Ja neid iseakand petsaliste tuleb igalt poolt. Kõik teavad paremini kui ta ise, kuidas neid miljuneid jagada, ja mõni julgem ütleb kohe sirgelt välja, et anna muist mulle. Aga minul pole muud varandust kui mu elutarkus, mida ma olen tera-aaval korjand. Keski ei taha seda minuga jagada ega igatse osa endale. Kõik jääb mulle ja mina olengi lõpuks rikkam kui see miljunitevõitja.
Karla kalendrisaba: Mina olen rikkam (1)
Meelejahutus | 04 Nov 2005 | Kargu KarlaEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Praegu kaob meie vabadus natukeseaaval, oma riik, oma raha ja oma keel unuvad aegapidi ja kõik õiskavad rõõmust. Kui keski selle üle kurvastab, siis vaadatakse teda nagu imelooma.
Mida siis teha, Karla?
Mida siis teha, Karla?
Meelejahutus
TRENDING
