Minu meelest pole õiget uudist old juba pikemat aega, aga Kata arvamist mööda ikka on. Naised ihkavad aga seda sensatsijooni ja siis leiavad uudise sealt kah üles, kus seda kunagi pole old.

No kõiksepealt vahtis Kata ühe kohaliku seitungi esimest külge ja tuli siis mulle kuulutama, kuda Ameerikamaal pörss oli kukkund nisukse põntsuga, et kõik, kel vähegi aktsijaid kokku ostetud, said aledalt vasta pükse. Mina naersin selle jutu peale, sest minu viimane pörss oli mu oma talu põld. Kui seal midagi kevade maha külisid, siis sügisel miskit ikka lõikasid kah. Vahel rohkem, vahel vähem, aga peris vasta pükse ei saand kunagi. Kata ütles, et aga küll sa nüüd saad. Pörss ei ole põld. Seal lõikavad need, kes ise kunagi külvand pole. Kui sul püksipõhi õredaks kulub, siis seatasse asjad nii, et sul polegi enam raha uusi osta ja siis saad pükste asemel vasta seda kohta, mida püksid katavad.

Kata teadis veel kõnelda, et Eestimaal oli üks Öise Vahtkonna liige nõud valitsuse käest irmsat valuraha, sest Eesti politsei pole tal luband temukraatijat arrastada ehk Eesti riiki sõimata. Minu meelest selle mehe pea jagab, sest praeguste seaduste perra talle kindlasti midagi maksetasse. Kui raha kätte saab, läheb päevasesse vahtkonda üle ja varsti küsib jälle. Päevatöö eest muidugi nii palju ei makseta kui öösise eest, aga peris ilma teda ei jäeta. Ea soe jobi, seda ei mõjuta pörss kah.

Kohalikest uudistest nii palju, et meie peresse tuli kiri, mille Kata kohe lahti tegi ja läbi luges. Kirja olid saat meie oma kohalikud sihtkapitalistid ja nii palju kui mina aru sain, on need akand minu kapitali sihtima. Kata jutu järgi tehasse novembri kuus näituseväljakul uhke pitspall ja selle eest küsitasse kõva raha. No seda võiks ja maksta, sest need tegelased on kuulduste kohaselt oma rahva eaks väärt tööd teind. Aga ma tahtsin ikka teada, misukest programmi selle eest pakutasse. Kata luges kaardi pealt, et Männik kõneleb ja Kuusik laulab. No kuripatt, seda kõike sai vanasti ilma rahata. Mul on veel vanadest aegadest selgeste meeles, kuda kodumaal kuusik kohises ja männik mühises. Ja kui sealt ära sai tuldud, jäi meid lepik leinama ja tammik taga nutma. Keski ei küsind kopikat. Jah, ajad on muutund.

Kata teadis veel seda kah ütelda, et meie akateemilised ööbikud on lõunasse lendamas. Nojah, sügise aeg, pole seal imestada midagi. Aga kui lähemalt uurima akkasin, tuli välja, et ei lähegi kaugemale kui Nehvjorki. Ja et sinnagi ei jaksa nad lennata, vaid lähevad pussiga ja juba neljandal päeval tulevad tagasi. No kas talv siis tõeste kauem ei kestagi? Paistab, et mitte ainult inimesed, vaid ka linnud on viletsamaks jäänd. Vanasti lendasid ööbikud üle mitme mere ja olid kevadeni ära. Aga ega need ei old küll akateemilised kah. Aridus pidi jah vüüsiliselt äbarikuks tegema, seda ma olen ennegi kuuld. Ainult sellest on siiski ea meel, et nad olid luband Nehvjorgis kah laulda. Asi seegi. Kui pörss põrmandul pikali, ega siis polegi muud kui istu ja kuula ööbiku laulu.

Märkmed: