Ärge nüüd ära ehmatage ega arvake, et Karla on peast kah lonkama akand. Ega ma poleks ise kah julgend oma jutule nisukest pääliskirja panna, aga see sindrima Ärman-poiss, see on krutskisi täis nigu kurivaim. Tuli jälle meile, kohalik seitung näpus ja akkas minuga juttu eietama, et vata kus ikka juhtub irmsaid asju siin ilmas. Nigu seitungi ostad, ei saa veel lehtegi keerata, kohe koledad pildid ja eedlainid, et jälle jube mõrtsukatöö toime pandud. Tihtipeale tuleb küll pärast välja, et see, kes tapeti, oli ise kah känkster ja tahtis oma tapjat tappa, aga teine sai enne. No aga mõrtsukatöö on mõrtsukatöö, sellest saab igaüks aru, ja seda tuleb trahvida, muidu läheb ilm peris ukka.

Lausa ilmasüita inimesi tapetasse vahel kah ja see on veel koledam. Näe, alles see oli, kui Soomemaal üks koolipoiss kukkus põmmutama, ikka pauk ja puusärk. Ulka noori inimesi tappis ära, asja ees, teist taga. Ja seda on mujalgi juhtund.

Arutasime seda asja siis kahekesi, et mis nisukestel inimestel ometi viga on, et ennast sedaviisi üleval peavad. Ma väänasin oma pehkind ajurakkusi sedapidi ja teistpidi, ei mõist midagi tarka ütelda, minu ajal koolis psihholoogijat ei õpetatud. Aga Ärmani prillide taga jusku välgatas midagi ja ma jäin ootama, millega koolitatud mees välja tuleb. Koolitatud mees köhatas ääle puhtaks ja ütles siis peris rahulikult, et neil pole muud viga midagi kui et on posserid. Lisas minu kohkund pilgu peale, et ei tunne oma tööd, noh.

Enne kui ma jõutsin mõtlema akata, kuda üks tark inime nii lolli juttu võib ajada, vedas Ärman oma jutujoont edesi ja lausus õpetlikult, et kurja ei tohi kunagi teha liiga vähe. Kes inimesi ühekaupa tapab, see on mõrtsuk ja läheb kohtu alla. Tappa tuleb tuhandete ja miljunite viisi, siis ei julge keski sind mõrtsukaks kuulutada. Tõmbas taskust veel ühe papri, mis ta hinternetist oli välja trükkind ja luges mulle sealt, et Euroopa Parlament oli nisukese resulutsijooni vasta võtt, mille järgi ukrainlaste surnuks näljutamine kolmekümnendatel aastatel on kuulutatud kuriteoks.

No nüüd akkas minu aju kah liikuma. Ukraina oli ju terve Euroopa viljaait, aga kommud näljutasid seal omal ajal mitu miljunit inimest surnuks ja keski ei kobisend. No eks ukrainlased ise on iljem proovind äält tõsta küll, aga kes neid kuulas. Ühe inimese tapja tunnistatasse kohe samal päeval mõrtsukaks, veel enne kui kohus on oma sõna lausund. Aga miljunite inimeste äävitamise mõrtsukatööks tunnistamine võttis enam kui seitsekümmend aastat aega.

Ärman jusku luges mu mõtteid ja lisas siis, et ega nisukest resulutsijooni ei saandki varem vasta võtta. Tuli oodata, kuni kõik mõrtsukad on suurte austuseavalduste saatel maha maetud. Nüüd laiutame käsi, et irmus lugu küll, aga keda sa karistad.

Nii need ilma asjad näikse käivat jah.

Märkmed: