Asi akkas sellest pääle, et see Ilvese-poiss, kelle Eestimaa rahvas endale presidendiks valis, tuli nisukese jutuga välja, et väliseestlased pakkigu aga pambud ja tulgu kõik Eestimaale tagasi. No ega sel jutul viga ole ja tema nagu õige mees seda kõnelema kah, sest ise ta ju läks. Jättis Nehvjorgi oma pilvelõhkujatega ja Jõekääru suvelaagri ja muutkui läks. No aga kui meie teised kah kõik lähme, mis meist siis saab? Ega neid presidendi kohti seal nii palju kah ei ole, et igale jätkub.

Ma ei oldki oma mõtlemisega kuigi kaugele saand, kui Ärman astus uksest sisse ja pani mu lauale ühe kirjatüki, mis ta hinternetist oli välja kiskund. Kõndis ise kohe minema ja viskas mulle ukse vahelt ainult seokse imeliku üleõla irvituse. No ma juba tunnen seda poisirajakat. Millegagi ta mind nüüd torgib. Akkasin lugema.

Noh, seal üks noor nolk on võtt suu täis ja kuulutand presidendi jutu pääle, et pole neid väliseestlasi siia vaja ühti, saame akkama nendetagi, ja paremini. No see on minu arust peris õige jutt. Ega minusugustest neil abi ei ole küll ja akkama peavad nad saama ise, selle vasta ei saa vaielda.

Aga tattninal oli nõnda nigu tattninadel ikka, et kui kord vunk sehes, siis ei saa enam pidama. Ja poiss kuulutas kõva äälega, et paadipõgenikud, kõik 70 tuhat, olid argpüksid ja nahaoidjad. Vata see jutt läks mulle kudagi naha vahele. Mina küll oma nahka ei oid, vaid viisin ta Sinimägedes turule, et nendel oleks aega põgeneda, kelle nahk oidmist väärt. Ja lõpuks panin ikka ise kah ajama, sest mis kasu oleks Eestimaal sellest old, kui vene karu oleks mind nahka pand või kui minu nahk oleks õrrele tõmmatud.

Näitasin Katale kah seda kirjatükki. Kata luges läbi ja ütles, et selle juntsu nahk vajaks parkimist, muud midagi. Kõlistasin Kustale ja see arvas, et nahk tuleks lausa üle kõrvade tõmmata. Ma akkasin ise ka mõtlema, et poiss vist tõesti vajab nahatäit, aga kes talle seda nii kauge maa tagant ikka andma läheb, las tühi lõksutab pealegi.

Aga siis akkasin ise seda hinternetti uurima, et ehk saab teada, mis mees sihuke pläralõug õige on ja millega ta tegeleb. Tuleb välja, et on mitut ametit proovind ja praegu on vist pangaärra ja loeb teiste rahasid. Ning kahetseb, et õigel ajal Eestist jalga ei last, oleks paremale järjele saand.

Uvitav, mis julgust temal Eestisse jäämine nõudis, kui mina argpüks olin. Jalga lasta võib ta sealt praegugi, kes teda keelab. Aga kui kavatseb Toronto linna tulla, siis oitku oma nahk.

Märkmed: