No näe, aprill tuligi kätte, aga nalja ei saand. Vähemalt mitte nisukest nalja, mille peale üks minusugune vana eesti juurikas naerda saaks. Aprillikuu esimene päev oli ja vanast allist ajast üks igavene pilamise aeg, kus alati keski nii kenaste lolliks tehti, et naera naba paigast ära. Mõni oli sellest nii ära irmutatud, et ei julgend teise mehe tere ka vasta võtta, et mine tea, mis vingerpussi ta sulle äkki mängib. Isegi seitungisse panti mõni libauudis sisse ja kui keski seda tõe pähe võttis, siis said kõik ta tuttavad tema kulul naerda.
Mul on veel selgeste meeles, kui meie vanas vabariigis oli lehes, et keski on leiutand kurakäeliste kohvitassi. Pilt oli kah juures, kus mees oiab tassi vasaku käega ja joob, naerunägu ees. Teisel päeval oli poodides tormijooks neile tassidele, aga ainult üks kaupmees oli nii kaval, et ei naerd ostjat välja, vaid müüs kah, topeltinna eest muidugi. Teinekord oli jälle nisuke uudis, et üks aednik oli toond Itaaliast makaronipuu taimi, mis pidid meie külmas kliimas kah vasta pidama. Kuda selle mehe äri läks, seda ma ei mäleta.
Aga üks rikas mees võttis korra kätte ja läks ühte ullutohtrit narrima. Läks ja kaebas, et tema on enda arvates kala. No tark tohter pani ta siis tiivanile pikale nigu nad ikka teevad ja püüdis inimest jälle inimeseks tagasi rääkida. Seletas kannatlikult, et pole sul soomust seljas ega kedagi ja saba asemel kah kaks kõverat koiba ja et lõpuste peale vuntsid ei kasva ja nii edesi. Eks mees siis lõpuks tüdines kah suure onuraari maksmisest ära ja just aprillikuu esimesel päeval otsustas terveks saada. Läks kerge sammuga kodu poole, ei proovind ujuda ega kedagi, aga viie minuti päras oli uuesti tohtri ukse taga, ise värises kui aavaleht. Ütles, et tahtis koju minna, aga nuka tagant tuli kass vasta, silmad põlesid pääs ja vahtis teda mõrtsuka näoga.
Tohter imestas, et no mis sa sest kassist enam pelgad, kui tead, et sa kala ei ole. Mees vasta, et mina tean küll, aga ega see kassiraisk ei tea. Ole täitsamees ja ravi tema kah terveks.
Nojah, see kõik oli vanasti. Nüüd on nii lehes kui elus teistsorti uudised. Alles lugesin, et see mees, keda Eestimaal iidlaste küüditamise eest kohtu alla anda taheti, võttis kätte ja suri ära. Ea uudis, aga naerda ei sobi ja nutta ei saa, sest pisar ei tule silma. Aga siis lugesin kohalikust seitungist, et seda ukraina vanameest, keda mitukümmend aastat tagasi natsilaagri Ivan Irmsaks peeti, ei lase keski rahulikult ära surra. Tahetasse aga jälle kohtu ette tirida. Ei loe, et korra juba süüdi mõistetud ja pärast otsus ära muudetud. Arvasin esimese jutiga, et see peab olema aprillinali, aga näe, ei ole. Maailmale on vaja tingimata näidata, et sõja ajal peale natside keski kurja ei teind. Ja kas teate, see pole mitte üks põrm naljakas.
Karla kalendrisaba: Nali naljaks
Meelejahutus | 03 Apr 2009 | Eesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
