Karla kalendrisaba: Piiritus
27 May 2005 Kargu Karla
Linna peal käivad jutud, et Karla lood on viimasel ajal vähe lahjavõitu old. No ma panin siis seekord juba pääliskirja nii kange, et ilma veega lahjendamata ei kannatagi suhu võtta. Kes proovib, sel on kohe ing kinni ja kisa lahti.
Tegelikult oli mul teine põhjus veel, miks ma just nisukesest asjast kõnelen. Vata see piiritus on ju viimasel ajal Eestimaal vägevalt päevakorras old, aga mitte selles tähenduses, mida teie mõtlete ja küll ma juba tean, mida te mõtlete. Tuletage meelde, mis te koolis õppisite, ja kui see ei aita, ostke sõnaraamat ja lööge lahti. Piiritus tähendab piiri puudumist ja just seda tehvitsiiti tahab meie praegune valetsus vasta setude ning teiste ristiinimeste tahtmist kihku-kähku ära kaotada, et saaks aga venekatega ühele meelele. Et olgu kasvõi niru piir, aga ikka parem kui piiritus. No ma ei tea, kas kõik need, kes sedapuhku riiki tüürima pääsend, on va Korba-Mihkli tädipojad või mis. Tema ju omal ajal oli kah kangeste isegi õlle ja viina vastaline, piiritusest ei tohtind tema kuuldes isegi mõtelda. Aga mina sellega küll ei lepi. Mina leian, et piir võib ju olla, aga piiritus peab olema. Piir ei oia kedagi, aga piiritus oiab kõike. Ma mäletan, kuda koolis koduloo tunnis õpetaja tõi surnud rästiku klassi. Oli ilusti pudelisse pandud ja seisis seal piirituse sees, ei ta kõdunend ega kedagi. Aga piire võid sa tõmmata kuhu tahad ja neil pole küüne- ega kärpsemusta väärtust. Meil külas üteldi ikka, et lukk on looma jaoks ja aed obese jaoks, aga inimesetõbrast ei pea ükski vägi kinni, kui tal aru peas ei ole. Kui me veel oma talus elasime ja vahel kodust ära läksime, siis Kata pani luua põiki ukse taha ja keski ei tuld sisse, igaüks sai aru, et pererahvast pold kodus. Aga venelast see luud ei pidand ja ei pea ka need kupitsad, mille ebasüntsate asukohtade eakskiiduks nad nüüd nii oolega allkirju annavad. Nii et piiritust on ikka rohkem vaja kui piiri. Ea küll - setu ajab ka liikvaga läbi, aga piiritus on ikka etem.
Ma olen seda asja mõteld. Kui meil vabaduse sõda käis, tulid Soomemaalt vaprad löömamehed appi vankat udima. Ja kui neil Talvesõja aegu omal kibedaks läks, kargasid mitmed meie poisid üle lahe auvõlga tasuma. Nüüd oleks nagu nende kord auvõlga tasuda. Omal ajal, kui neil oli kärakakeeld, käisid meie piiritusekuningad kroonu keelu kiuste nende muresid leevendamas. Nüüd on meil kitsas käes, saatku oma piiritusekuningad meile seda tooma, millest me oma targad suurest rumalusest lahti saada üritavad.
Ei saa mina aru, miks see vene pilli järgi tantsimine meile nii tähtis peaks olema. Ma pean Ärmanit oiatama. Tema lapsed käivad ikka oolega eesti rahvatantsu tunnis. Kui nii edasi läheb, siis võivad nad järgmise Estu ajal kahe reaga karmoska saatel tuljakovskit tantsida.
Märkmed: