Kusta ja Viiu tulid üle ulga aja meile külla ja siis läks poliidigaks. Ega mina sest värgist suurt ei ooli, aga Kusta on ikka kõige nelja jalaga selle eesti asja sees ja tema veab jutu alati selle teema pääle, tahad või ei taha. Kusta arvas, et nüüd akkavad meie asjad paremini minema. Et siiamaani oli meie äda selles, et poliidikuid on jalaga segada, aga vat riigimehi ei ole, ja kuskilt ei oska otsida kah. Aga nüüd on neid tervelt kaks tükki ja ainuke mure on, et ei tea, kumb ükskord presidendiks panna ja kumb peaministriks. Väärt mehed on mõlemad.
No eks ma ole kah neid asju hinternetis vahtind ja uurind, aga kudagi ei mõist välja nuputada, kuskohas Kusta neid riigimehi nägi. Uus valitsus pandi ametisse küll, kenad siledad noored inimesed kõik, aga kuskohast see riigimehetarkus neil kellelgi välja paistab, seda ei osand arvata. Las nad ikka enne asuvad ametisse ja näitavad, millega nad akkama saavad, siis kukume kiitma. Aga Kustal oli asi klaar ja tegi jalamaid meile kah klaariks.
„Egas mina neid uue valitsuse tegelasi ei mõteld,“ ütles Kusta. „Eks neil või kah omajagu tarkust olla, aga mina kõnelen neist kahest Riigikogu liikmest, kes ennast täis jõid, kõrtsimehe ja politsei läbi sõimasid ja igasugu lamenti lõid. Kaks päeva ei kõneldud tervel Eestimaal muust kui nendest kahest vennast.“ No minu Kata on nii käreda olemisega, et tema akkab ikka Kustale kah vasta, kui tal ing korralikult täis aetakse. „No mis vägitegu see siis sinu meelest oli,“ kähvas Kata Kustale. „Kas sina oma aruga paneksid need äbemata joodikud riiki juhtima? Mõtle ka ikka natuke, mis sa suust välja ajad, vana mees!“ Aga Kusta oli juba mõteld ja kui tema mõtelnud on, siis ei saa vanasarvik ise kah teda kõigutada, minu Katast kõnelemata.
„Joomine ja laaberdamine pole kunagi miski vägitegu old,“ andis Kusta Katale jusku natuke järgi. „Vägitegu tehti päev iljem. Niikui poisid olid kaineks saand, nii astusid Riigikogust välja. Lolluste tegemisega on kõik poliidikud akkama saand, aga esimest korda kuulen mina kellestki, kes oma lollust tunnistab, kahetseb ja proovib eaks teha. No mis see tegu ses siis ära oli? Solvasid kõrtsmikku ja võmmi! Eelmine peaminister solvas tervet eesti rahvast jumala kaine peaga, kui saatis kraanamehed surnuaiale sõjameeste ausammast maha kiskuma, märulipolitsei koertega kaasas. Enamjagu eesti rahvast leidis, et see mees peaks tagasi astuma, aga kas ta astus? Oidis oma kõrgest kohast küünte ja ammastega kinni, lasi välisministri suitsukatteks lahti ja kõik. Ja mis tal sest kasu oli? Lõpuks pidi ikka tagasi astuma ja äbiga ajalukku minema. Oleks ta õigel ajal tagasi astuda osand, ma oleks võib-olla ta lolli teo talle andeks and. Aga nüüd ütlen, et mingu Eestimaalt minema, ärgu ainult igaks juhuks Kanadasse tulgu. Vata kui sa viinast purju jääd, siis saad järgmisel päeval kaineks ja koos pohmelusega tuleb kahetsus. Aga oled võimust purjus, siis järjest rohkem purju jääd ja pohmell ei tule enne kui oma valijatelt võmmu kuklasse saad. Ja siis on ilja kahetseda.“
Sellega meie koosolek lõppes kah. Pold Katal ega kellelgi teisel enam midagi vastu öelda.
Karla kalendrisaba: Riigimehed (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kirjutan alla eelmisele kommentaarile. me kodus loeme Karlat ja saame iga kord kõhutäie naerda. Ta on ka me sõnavara rikastanud.
olen suur Karla austaja ja mina paneks ta kohe Eesti peaministriks, kui see ainult võimalik oleks.
väga terane jutt!kuivõrd kivi pole aga ikka veel surniaeda tagasi viidud!eesti meeste mälestuse ja eesti maade röövimine võtab nüüd üha hullemaid tuure üles-üks euruäss juba kärkatas nagu saks muistegi matsikarjale,et euruprohvet stalini piir tuleb lõppude lõpuks eesti vabariigi piirina ükskord ära korraldada ametlikult!
tule eile meile!
tule eile meile!
Arvamus
TRENDING
