Tulid jõulud, olid jõulud, läksid jõulud ja nüüd läheb see aastakene kah tagant otsa. Lund ei old ollagi, mannermaa oli must ja saared savised, mis jõulude või aastavahetuse meeleolu sa sealt otsid, kui kõik su lapsepõlve saanisõidud ja muud rõõmud on muusejummi viidud.

Mandri musta mulla kannatab välja isegi keset talve, see kannab ükskord vilja ja sellest viljast tuleb ea värske leib. Aga savisest saarest ei tule tuhkagi. Pole kunagi tuld peale äbariku poliidika.

Märtsikuus akkab eesti rahvas jälle uut parlamenti valima ja vana lamenti lööma. Kallid rahupühad möödas, elame jälle normaalselt ja sõimame üksteist, mis eestlased me muidu oleme.

Kõik pole jõudki pühade minekut ja uut aastat ära oodata, akkasid juba aegsasti ammast teritama ja segadust tekitama. Üks poliidigategelane, kes selle kõige savisema saare peal pidada elama, oli oma sõpradele ja vist ka vaenlastele nisukesed jõulukaardid saat, kus need suuskadega lümpjavõitjad ka temaga koos kõigile äid pühi soovivad. No mina ei mõist kudagi välja rehkendada, milleks nisuksed kuldaväärt kodanikud endid pühadeks põlvini savi sisse vajutada lasid. Kõlistasin Ärmanile, et ehk noorem mees oskab mulle asja ära seletada.

Ärman kui tark inime muidugi vilusohveeris ja proovis seletada, et seda küsimust tuleb käsitada allekooriliselt. See jutt mind esiotsa põrmu targemaks ei teind, aga lõpuks sain ikka aru küll. Ärman ütles, et need kaks talisportlast on omal alal tippu jõud ja tipust kõrgemale ju ei saa. Mõlemad olid murdmaasuusatajad ahk lameda maa peal liuglejad, aga nüüd otsustasid proovida uut ala, nimelt mäesuusatamist, et ehk saavad sel alal kah medali. Lisas juurde, et vähemalt rahva silmis akkab neil nüüd väge kiire allamäge minek. Nojah, eks tipust saabki ainult allapoole tulla, selle taipamiseks pole suurt kooliaridust tarvis, aga minu poolest oleksid nad võind seal tipus ikka natuke aega lihtsalt ilutseda — omal ea olla ja teistel kah kena kaeda.

Ja ühele kenale vene ärimehele antakse varsti Eesti kodakontsus, eriteente eest ja ikka selle savise saare kaudu. Keski oli Venemaal vilmi teind, kus näidatakse, kudas meie Kustaga kahekesi saksmannide valitsuse aegu ilmasüita inimesi tapame, ja see ea onu oli selle tegemiseks ulka raha and. No see oli väärt tegu muidugi, nüüd ma saan ise kah teada, kui irmus inime ma olen old. Varem arvasin, et mind sõimab ainult oma Kata ja seegi rohkem ajaviiteks. Aga kui seda vilmi Eestis näitama akatakse, siis sõimab mind igaüks ja saan kuulsamaks kui Must Kapten ja Karipaldi kahepeale kokku.

Märkmed: