Mina kasutan seepi ainult saunas, mitte juttusi kirjutades, aga ometi Talinas musta mäe otsas keski luges ja akkas suust vahtu välja ajama. Ütles, et mina aukuvat piiri taga nigu peni plangu taga, olevat sõbralike ning abivalmis venelaste eest põgenedes oma tagumikku kaitst ja sellega oma rahva reetnud. Lõpuks läks nii kurjaks, et käskis mul lõuad kinni pidada. Kõik ainult sellepärast, et ma julgesin nimetada, et Kanaadas oli iljuti ühte kõva tormi vene nimega kutsutud.
Aukumise ega reetmisega pole ma elu sehes tegelend. Aga et ma oma tagumikku kaitsesin, seda ma ei salga ega äbene. Minu tagumik väärib kaitsmist juba sellepärast, et sealt ei ole terve mu eluaja jooksul nii palju alba aisu tuld kui minu sõimaja edemikust ühe nädaliga.
Mustamäelane vai mäemustlane, kumb ta nüüd oligi, küsib, mis minul venelaste vasta on. Tema on kuus aastat Siberis istund ja teab, et eestlased on palju ullemad. Minul ei ole venelase vasta midagi, niikaua kui ta Peipsi veeres sibulat ja kurki kasvatab ja kiisakoormaga küla vahel sõidab. Nisukesi olen ma elus küll ja küll näind ja kõigiga ästi läbi saand. Aga anna sellesamale venelasele võim kätte ja pane ta valitsema, siis on püsti põrguline. Kes muu küsija Siberisse saatis, kui seesama võimule pääsend venelane. Ja ärgu keski tulgu minu kuuldes nisukest joru ajama, et see pold venelane, vaid komunist. Ivan Irmus ega Peeter Suur pold kumpki komunistid, aga äävitasid eesti rahvast täpselt nigu Staalin. Ja praega vahivad Eestimaa elanikud irmuga selle Venemaa poole, kus Puutin temukraatiat arrastab.
Mäemustlase jutu järgi ei küüditand venelane kedagi, seda tegid eestlastest käsutäitjad ja näpuga näitajad. Nisukesi on iga rahva ulgas alati old, aga käsku täita saab ainult siis, kui kuskil on käsu andja. See oli Kremlis.
Keski püüdis veel targutada, et venelane oli komunismi esimene ohver. Oli jah ja seda oma lollusest. Venelane oli ainuke, kes ise endale nisukese riigikorra valis, kõigile teistele toodi see väevõimuga kaela ja tooja oli venelane.
Neljakümne esimesel aastal tulid sakslaste tagalasse jäänd vene soldatid minu naabritallu. Tegid põllul tööd ja sõid perelauas nigu omad inimesed. Kui sakslased nad pärast vangilaagri viisid, siis läksid ja pühkisid silmi. See pererahvas küüditati iljem Siberi ja seal õpetasid nad kohalikud venelased kardulast ja tomatit kasvatama. Kui vabaks said ja Eestisse tulema asutasid, pühkisid venelased jälle silmi, et kuda me ilma teieta elatud saame.
Mustamäelase küsimus on nüüd vastatud. Minul ei ole venelase vasta midagi, kui ta ennast ristiinimese kombel üleval peab. Aga mis temal eestlaste vasta on, seda ei tea mina ega keski teine, enne kui ta asjalikult ja ilma sõimamata ütleb.