Ma vist hakkangi nüüd seda hinternetti vahtima. Sealt tuleb alati midagi uut ja huvitavat, mida enne kuuldud-nähtud pole. Võtame kas või selle Kallase Siimu jutu, et Eestimaal tuleks sund-sõjaväeteenistus ära kaotada ja hakata pidama palgalist armeed. Et tema on järgi uurinud, et profid teevad iga asja kolm korda paremini kui amatöörid. Ja riigil jääb hulka raha järgi. Einoh, rahaasju Siim teab ja tunneb. Kui omal ajal kümme miljonit kaduma läks, siis oli tema seal nii ligidal, et näidati isegi näpuga temale, ülekohtuselt muidugi.

Teate, mulle hakkas see idee lausa meeldima. Et palkame mehed, kel inimesetapmine hästi selge ja meelepärast, ise harime oma võssakasvanud põlde ja silitame laste päid. Kui läheb sõjaks, teevad need vennad kiiresti puhta töö, meie lööme aga tagatoas turakat ja võtame Viru valget. Kõlistasin Kustale, et oleks ikka „sekund opinjon“ kah olemas. Just nagu tohtrid teevad, enne kui sind noaga nüsima hakkavad või viinavõtmise ära keelavad. Ja kohe ma selle opinjoni sain kah. Kusta kuulas mu jutu ära ja siis luges nagu vanast tõstamendist:

„Sa Karla viska need pildimassinad aknast välja, enne kui neid vahtides päris lolliks lähed. Meie mõlema vanamehed olid Vabadussõjas, peksid kõigepealt vankal särgi püksi ja siin panid Võnnu all parunitele kah pasunasse nii et aitas. Kui kõvasti nad selle eest makstud said? Kes võitis, sai asunikutalu, kes kaotas, sai kasepuust risti. Ja miks me ise oma tervised Sinimägedesse jätsime, kas Itleri eest või? Palju sulle poonust maksti, kui ma killud reide sain ja sa mu käkipilduja tule all oma seljas ambulantsi tirisid? Ah et nüüd siis prohvid teevad seda kõike paremini? Aga prohvid seavad ametiühingu sisse, nõuavad kaheksatunnist tööpäeva ja iga kahe tunni tagant suitsupausi. Mõtle ise, mis siis saab, kui vaenlane ründab, aga prohvidel on parajasti kohvipreik. Või nõuavad palgakõrgendust ja saavad ka, aga maksab vaenlane. Siis keeratake kuulipildujal ots ümber. Prohvil ükskõik, keda ta tapab, peaasi, et makstud saab.“

Lärts! ja Kustapoolne toru visati hargile. Olin tükikese aega tumm ja tulin alles siis teadvusele, kui Kata pliidi äärest parastavalt lausus: „Kas nüüd said!“ No sain jah. Ja sain kohe aru kah, et Kallase poisi poliitika on sama kõver kui ta nina.
Jääme siis pealegi jessukesega!
Kargu Karla

Märkmed: