Mineva nädalises seitungis oli kirjas, et meil on veel mehi järel, kes neljakümne neljanda aasta sügisel Sinimägedes püssitoru ida poole oitsid ja nüüd kah veel omal jalal seisavad, mis sest, et muist kepi vai karguga. Ja on ka nooremaid, kes ei äbene vanameeste kõrval seista ja nende kiituseks mõne ea sõna lausuda. Kokku tulid nad sinna kunagisse lahingupaika jälle meenutama, kudas kuuekümne kuue aasta eest kaitsti Sinimägesid ja peksti punavägesid.
Mõtlesin omaette, et oleks old peris tore endal kah seal istuda ja kaeda, kas mõne vana sõbra veel ära tunneb, kellega omal ajal kõrvuti sai madistatud. Aga siis tuli Ärman nisukeste uudistega, mis viisid tuju kolm tolli allapoole apsaluutset nulli. Tema oli kaend hinternetti ja saand sealt teada, mida Telhvi oraakel kuulutas.
Telhvis oli old nisuke uudis, mis esimese jutiga jusku ei oldki uudis, vaid vana tuttav lugu. Vene seitung – ei, seitung see ei saand olla, venelastel on kaseeta – no ükskõik, vene leht olla meie veteraanide peale kaevand, et need pole nende esindajat oma prasnikule kutsund. Nendel kõik ettevalmistused tehtud – kalavinskid tökatiga määritud ja särgid kenaste pükste peal, aga vot kamaaruskat keerutada ei lasta, üteldasse, et estonski prasnik ja ruski, idii tamoi.
No igaüks teab, et ausa venelase süda nisukest asja ei kannata. Reporter oli jäänd plangu taha piiluma ja näind selgeste, kuda piduplats oli old aakristilippusi täis, kõik olid ajand parema käe taeva poole püsti ja lauld esiotsa „Estland über alles“ ja siis seda kontrevolutsijoonilist laulu, et “kui on üva pärituul, lendab Vene nigu kuul“.
Ma siis küsisin poisi käest, et misuke vene leht seda plära ajas. Tema vastas, et „Komsomolskaja Pravda Estonija“. No see pole ju kellegi vene leht. Nii palju oskame meie Kataga kahepeale seda parusskit küll, et aru saada, et see tähendab eesti komsomolkuste tõde. Kommunismus pidi ju kadunud olema, aga paistab, et Eestimaal küll ei ole, kui nisukese nimega leht ilmub, mis sest, et vene keeles.
Kui me Kataga Ärmanile selle lehe nime ära olime tõlkind, jäi poiss kah tükiks ajaks imelikult vait. Oli tükk aega üsna vagusi ja siis küsis, et onu Karla, kuda teil see sõjapidamine sel ajal käis. Kas enne lahingusse minekut pidasid teie ohvitserid ainult omavahel nõu vai kutsusid Punaarmee esindajad kah kohale, et mõlemal poolel oleksid mängureeglid selged. Ma esimese jutiga vihastasin poisi peale, aga siis panin tähele, et ta silmadest paistis sula koerus mulle vasta. Ütlesin, et kõik plaanid said peetud politrukkidega koos ja siis naersime mõlemad. Aga see oli mõru naer.
Karla kalendrisaba: Sinimäed ja punaväed
Meelejahutus | 13 Aug 2010 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
