Kuda see vana laul nüüd käiski, et „juba kase ladvast lehed langvad, kõle tuul käib üle kesamaa“. Siin ei ole mul kesa ega kedagi ja õiget kasepuud kah siin ei kasva, jäävad varakult kiduraks ja kuivavad ära, ei saa teistest korralikku saunavihtagi. Ühesõnaga, siin pole muud kui kõle tuul, see puhub ja lõõtsub küll ja toob tuska inimese inge sisse.
Kui sai noorem oldud, siis pold sügisel kah äda kedagist. Praega võtad seitungi ette ja loed: lapsed lähvad kooli, laulukoorid köhivad ääled puhtaks ja akkavad tööle, Eestimaalt tuleb igasugu veiderdajaid siia oma sirkust tegema; klaverisi pannakse timmi, et kuntsnikel oleks parem neid plõnnida; tilulilu-teaater akab Peti Alveri salmisi lugema ja üks peris näitemäng pidi kah veel püüne peale toodama. Aga mis minul enam sellega tegemist. Vanasti olin ikka ise kah laulumees. Ega ma ilusti ei lauld, aga mul oli kõva ääl. Kui ikka toru lahti tegin, siis igaüks sai aru, et Karla on kah kampas, ühesõnaga – asjal oli teine mekk. Kui nüüd pääseks veel kuulamagi, et kas on mõni teine kah nii kõva äälega...
Katale ei tasu sellest kõneldagi, ütleb, et vanamees on sendimentaalne. Aga sel ütlemisel on kah kudagi iganend kumu küljes. Nüütsel ajal ei ole keski enam sendi- ega kroonimentaalne, nüüd ajavad kõik eurumentaalsust taga, et see pidi õnne meite õuele tooma. Kuhu nad selle õnnega minema akavad, seda ei tea nad ise kah, aga kui üks jutt on moodi läind, siis tuleb teda ajada. Ja nad muutkui ajavad, täpselt nii nigu mina oma ajal ajasin adraga sirget vagu selle ästi väetatud kesamaa peale, mida mul ammu enam ei ole.
Tiiviid ei tasu kah lahti teha, sest Ontaariu provintsil on valimised käimas ja sealt pildikastist ei tule muud kui vänget sõimu. Igaüks, kes piruka manu pääseda tahab, teab täpselt, mis teised alvasti teevad, aga seda ei ütle keski, mis ta ise ästi teeb. No meie vanasti külas ärplemisime kah, ikka et minu rukis on kõrgem kui sinu oma. Aga seda ei üteld keski, et sinu oma on madalam. Igaüks tahtis teisest parem olla, mitte näidata, et teine on äbarikum.
Nojah need on sügisesed mõtted, sellepärast nad on nii ullud. Aga nigu ma alguses ütlesin, pea see sügis läbi ei saa.Varsti tuleb talv ja siis on veel ullem.