Arvasin, et võin selle samba-jutu järgi jätta. Et süda on veel täis küll, aga suu on puhtaks kõneldud, mis tühja ümber enam jagelda. Aga näe, ei saa. Ikka leidub veel tegelasi, kes oma targa kaela otsa nii lolli pea on osand kasvatada, et ma pean ädaga koolmeistriks akkama ja proovima kaljusele pinnale tarkuseseemneid külida.
Nüüd on siis jutud juba nisukeseks läind, et ega meie sõdimine nii ull ei oldki kui kõneldakse ja seda võiks ju mäletada küll, aga ilma natsisümboliteta. Aga mina ei näind kahe paari prillidega kah sel mahakistud sambal ühtegi aakristi ega sakilist essu. Saksa kiiver oli küll jah, aga seda kanti juba esimeses ilmasõjas ja seda kannavad praegu mitme teise rahva soldatid. Kellelgi on ikka nii ea ettekujutamise võime, et näeb kardetavaid sümboleid seal kah, kus neid ei ole ja kunagi pole old.
Vaadake, targad riigimehed ja tiplumaadid, selles viimases irmsas sõjas ei sõdinud meie mehed millegi ega kellegi poolt. Meil pold oma riiki, mille poolt sõdida, ja sellepärast saime sõdida ainult vastu, sest vaenlane oli olemas. Neid oli õieti rohkem kui üks, aga kõiki korraga klohmerdada me ei jõud, tuli võtta ühekaupa. Ma tahaks nüüd küsida mõnelt ministrilt, kes ikka veel ametis on, mida tema teeks, kui ta maja ühest otsast põleb nii et leegid lendavad katusest, ja teises otsas on tema naine ja lapsed sees. Mina olin sihukeses olukorras ja tormasin majja sisse neid päästma ega akand uurima, misuke kiiver mulle juuste kaitseks pähe suruti. Võibolla tema oleks istund maha ja akand analüüsima, kas on õige ja sobiv, las perekond praeb.
Kui me pärast sõda Uklei ääres konutasime, siis lootsime, et varsti saame uued mundrid ja sümbolid ning marsime kodumaale võõraid vallutajaid välja peksma. Ega me Belgiasse vangi ei läind, me läksime ju inglise abiteenistusse. Alles siis, kui okstraati nägime, saime aru, kui ilusti meid peteti. Aga pärast vangist vabanemist saime ami mundrid ja sümbolid siiski kätte. Kui Nürnbergis natside üle kohut mõisteti, siis ei old meie mitte süüpingis, vaid neid süüdlasi ami mustas vormis valvamas. Ja ometi teadsid amid täpselt, mis vormi me enne olime kandnud.
Teate, sõbrad, ma selle sõelaga enam vett kanda ei proovi. Kui mind tuleva nädaliks puuri pole pistetud ja vangitapiga Eestimaale saadetud, siis ajame jälle mõnusat lora edasi.
Karla kalendrisaba: Sümbolid (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Karla lase aga tulla iga su lause on kümnesse lastud.Ühte naera teist nuta, neutraalse näoga neid küll pole võimalik lugeda.
Karla,
Minu äiapapa oli sinuga sealsamas.
Tänan välja ütlemast mis oli vaja õelda!
Paljud Eestlased pääsesid eluga sest et sina ja sinu relvavennad "jooksid põlevasse majja pere päästma".
Aitäh!
Minu äiapapa oli sinuga sealsamas.
Tänan välja ütlemast mis oli vaja õelda!
Paljud Eestlased pääsesid eluga sest et sina ja sinu relvavennad "jooksid põlevasse majja pere päästma".
Aitäh!
Arvamus
TRENDING
