No kujuta ette, inime, juba olemegi sealmaal, et võta aga oktoobril ok eest ära ja tõsta toober sahvrinukka, kurkisi täis, jämeda soola ja mustasõstra lehtedega ilusti apnema pandud, et oleks kevadeni võtta. November istub vööruse ukse taga, külmakepp pihus, ja tahab aga tuppa trügida. No minupärast tulgu, aga esiotsa öösi ja näpistagu salaja vahtralehti, et saaks vananaistesuvest kah veikse meki enne kui tuul ja vihm viimased maha peksavad.

Juba on alluviin käes, jõmpsikad lasevad ringi nigu piiritagused kotimehed pärast sõda, masked näo ees ja karjuvad, et kas trikk vai triit. Et kui triiti ei saa, siis kohe triki teevad. No eks pea andma, minusugune ei jõua neil ju eest ära kah joosta.

Meie Kataga arutasime seda asja, et selle aja paiku pidi vanasti ju ingedepäev kah olema. See oli nisuke aeg, kus pidid ästi kuss ja vakka olema, sest esivanemate inged tulid külla. Tulid kaema, kudas maa peal asjalood on ja kas järeltulijad elavad ikke korralikku elu. Neile sai süüa välja pandud ja puha. Meil austati vanemaid, kui nad elasid ja surnust peast austati neid veel rohkem. Aga kui nüüd ümberringi nisuke märul käib, mis ingedepäeva sa pead. Inge ajab täis ja see on kõik.

Nojah, eks need kombed ole igal maal isesugused, ega tohi sellepärast lastele pahane olla. Eks me oma siin kasvand võsukesed tee sama moodu. Ärman vahel kõneleb, et kui tema omad tillukesed olid, siis tulid õhta ilda oma saagiga nigu mõisa moonakad, kotid seljas, ja sõid kõhud kompvekkidest aigeks. Laps on laps ja asi sellega.

Üksõhta kõlistas äkki Kusta ja oli peris ähmi täis. Ta ei old endast kaua aega märku and, nohises teine niisama ega tund ilma asjade vasta uvi. Aga nüüd äkki jah vanamehel nisuke vunk sehes et oia ja keela. Küsis, kas ma olen kuuld, et Eesti kavatseb Kanaadale sõja kuulutada. No nisuke jutt pold küll kuskilt pärit ja kõlas isegi Kusta suust vähe imelik. Küsisin vasta, et mitu liitrit sa enne kõlistamist inge alla panid, kuigi teadsin, et ta ei kannata enam sadat krammigi.

Oi kuripatt, kus mees sai tigedaks. Küsis, kas ma seitungisi ei loe ega tea, et meie president on akand eesti rahvast kodu tagasi kutsuma. No seda ma olin muidugi kuuld, aga et see peaks sõda tähendama, selle peale ei osand küll tulla. Siis Kusta prahvatas, et kas sa ei mäleta, et Aadu tegi täpselt sedasama enne kui Venemaale kallale läks. Kutsus kõik palti parunivõsud Töitslanti tagasi, et need tema plitskriigile jalgu ei jääks.

Ma ei julgend Kustale midagi vasta ütelda ja ta pani toru lärtsti argile. Aga seda ma ikke ei usu, et meie Ilves nii irmus murdja on, et Kanaadale kallale kargab. Ta ju Jõekääru kasvatusega, seal olid Eesti ja Kanaada ilusti koos, ei miskit tüli ega riidu. Mis teie arvate? Ma pean ju Kustale midagi ütlema, kui ta omme uuesti kõlistab.

Märkmed: