Ma tean küll, et eesti keeli üteldakse katastroohv, aga mina ei julge seda sõna kasutada. Kata loeb ja arvab, et ma jälle teda augutan ja siis on mul omal kodus tisaaster karanteeritud. Neid siin maailmas juba küllalt, pole ühte veel minu katuse alla vaja.

No just oli seitungis lugeda, et seal kuskil Lõuna Ameerikas — oli see nüüd Uruauguais või Päraauguais, minul lähvad nad alati segi — oli irmus tisaaster old. Suur supermarket põles maha, surnuid sadade viisi, ulka lapsi ka veel. No kas seda oli vaja, ilus rahulik suine aeg. Aga ega tisaaster küsi, tema muudkui tuleb, jätab kivid-kännud ilusti rahule ja otsib aga inimeselapse üles.

No aga Talinas on kuulda jälle oopis teistsugune värk, seal muudkui uputab. Ei tea, kas Ülemiste vanake rehkendas, et Talin on nüüd lõpuks valmis ja tõmbas järvel paisu eest ära või mis. Mõned jälle arvavad, et seda tegi see öine viinakeeld. Ilmataat kuulis ja mõtles, et no kui teil viina väheks jäi, olgu siis vett sedajagu rohkem. Keeras kõik kraanid lahti ja ise irvitab pääle. Aga mina arvan, et see on see sunniku Euroopa Liit, mis selle pahanduse kokku keeras. Et oleks kõik ühtemoodi ja inime ei saaks enam arugi, kus linnas ta täpselt elab või reisib. Et kui vanka tahab Leningradist Veneetsiasse suvitama sõita, jõuab Talina ja arvab, et juba ongi päral. Kuulda on, et Viljandi paadimees on kah juba ära Talina kolind ja teeb oma lootsikuga ead raha. Solistab aga mõlaga keset Tuukri tänavat ja veab rahvast eurude eest ühest uulitsa servast teise. Vene turistidele laulab veel serenaadi kah, kui neid Viru väljakule sõidutab. Ega ta mats solemiiut selgeks saand pole, laulab ikka „oh silmad, need silmad“, aga mis sest. Venekale üks solemiiu kõik, ütleb „spassiba“ ja maksab.

Aga kui see uputus ikka edasi kestab, siis tuleb Noal akata jälle laeva kokku klopsima. Ainult kui ta enne merereisile minekut loomi paariviisi laeva laskma akkab, siis minu poolest võiks ta kährikud ja metssead ära unustada. Kata arvas, et venelaste ja poliitikutega peaks samamoodi talitama. Olgu kuidas on, aga suuri muutusi toob see asi kaasa igal juhul. Meie Ararati mägi on ju Haanja kõrgustikul, ja kui laev kord sinna kinni jääb, siis saab Noast jalapealt Väits.

Ameeriklased muidugi ei või teistest kehvemad olla, neil peab ka oma tisaaster olema, muidu pole põhjust sõda pidada. Juba jutud käivad, et moslemi terruristid olevat avastand Ameerikamaal mõne kõrge oone, mis veel õhku laskmata, ja muudkui ihuvad sellele ammast. No kui nad seal mõne põraka panevad, siis on muidugi ami sõjaväel jälle tegemist ülejäägiga. Ainult ei tea, kumb odavam on, kas sõduritele töötatöölise tasu maksta või nende leskedele penssi. Küll kompluuterid nuputavad välja.

Märkmed: