Karla kalendrisaba: Tõllas või võllas?
Arvamus | 26 Mar 2004  | Kargu KarlaEWR

No te tunnete seda vanarahva ütelust küll, et väiksed vargad ripuvad võllas, aga suured sõidavad tõllas. Nüüd on need asjad natuke muutunud. Tõllaga ei sõida enam keski. Igal korralikul vargal, kes pole veel vahele jäänud, on eralennuk. Ja võllapuu on ka ammu põlu alla pandud. Väikse varga jaoks on siiski veel karistus olemas, kuigi mitte seaduseraamatutes. Kui satub õigele mehele pihku, saab nurga taga korraliku koslepi ja peni ka ei haugu. Aga suur varas läheb kohe priileivale, mille peab muretsema see, kelle tagant ta varastas. Kas tal endal on koorikut suhu pista või ei, see ei huvita kedagi, kroonule tuleb ikka makse maksta ja nende maksudega toidetakse vahelejäänud vargapoissi. Võtab mõtlema ja kukalt kratsima, et kas tasubki teda kinni nabida. Et las jääb oma kõrgele kohale ja varastab edasi, ehk tuleb odavam. Eriti kui on tegemist poliitikamehega, kelle sa ise pukki panid. Eks valimine olegi ju jumalast antud õigus otsustada, kellel sa oma raha raisata lased.

Olgu kuidas on, aga suuri vargusi hakkab järjest rohkem ja rohkem ilmsiks tulema, ainult varast ei leita. Kuritegevus oleks jusku iseteeninduse peale üle läind nagu kõik muud asjad, et raha lihtsalt aurab ära ja pikanäpumeest pole juurde vajagi. Eatoni kaubamaja läks pankrotti, üks suur elukindlustusselts takka järele. Kuulus seitungimagnaat sõdib oma aksjunääridega, vägev elektroonikavirma samuti ja kõigele krooniks on nüüd sajad miljonid tulumaksurahasid tuksu pandud. Siin nad ikka juba nimetavad nimesid ka, aga küll need asjad varsti vaibuvad, või saab mõni väiksem vend vähe sasida, et suurema suli nimi avalikuks ei tuleks. Kindlustusseltsid ahastavad, et on pankroti äärel, aga tokumendid näitavad, et prohviit on suurem kui kunagi varem. Rahvas pahandab ja nõuab, et valitsus asja enda kätte võtaks, aga mina tahaks teada, kuidas seesama valitsus seltsidele hinnakergitamiseks loa andis.

Eesti rahvas on väle õppima, eriti vale asju. Meite ammukadund kümme miljonit kummitab ikka veel. Kui mina poisike olin, siis mängiti viiolil labajalavaltsi, aga nüüd tähendab viiolimäng kasiinus rahva raha raiskamist. „Estonia“ parvlaeval hukkunute omaksed peavad protsessi pooleli jätma, sest selleks makstud summad on ahukaatide sõrmede vahelt läbi libisend. Ja nüüd avastati, et riigi salvest on mõned head rongitäied vilja kaduma läind. Pidi ikka võimas rotikari olema, kes selle nahka pani. Kui õige kasvataks omale kõverad küüned ja õpiks kräunuma, ei tea, kas eesti kroonu palkaks mind endale kassiks. Saaks ise söönuks ja rahvale jääks ka leivavili alles. Mis te arvate?

Kargu Karla

 
Arvamus