Sõjaaegu tuli igasugu uusi ütlemisi liikvele, mida enne pold kuuld, nigu äkkrünnak, sööstvõitluslennuk, rindeõgvendamine, strateegiline taganemine, kablutamine ja palju muid. Vahel oli kuulda kurtmist, et transport lonkab. See tähendas arilikult seda, et supiköök ei jõud näljasele soldatile õigeks ajaks järgi, sest kokk pelgas pauku.
See ütlemine jäi miskipärast ästi meelde ja sellega oli ea igasugu sündmusi ja nähtusi pilada. Saksmannidel oli sõja lõpu poole kõva pensupuudus ja sellepärast oli nende veoautudele puukaasi keneraator külge monteeritud. Tossutasid mööda teed minna nigu omaegne Valga ja Mõniste vaheline susla, mootur köhis ja turtsus nigu pauslakis obene. Külapoisid vahtisid ja irvitasid, et näe, Aadu transport lonkab.
Kui sõda järjega nii kaugel oli, et meid kah juba püssi alla kutsuti ja pool aastat iljem kaotajatena traataia taha kupatati, siis tuli see ütlemine jälle meelde. Kui vangilaagris kamandati kümme meest köögi juurde õhtast suppi tooma, siis seisime paraki ees ja ootasime, kui nad kanistritega tulid tirlimps-tirlimps, sest mitmel oli saabas tsipa suur ja õerus kanda. Jälle ütlesime, et transport lonkab. Endil irm südames, et kui liiga kõvaste lonkab, siis loksub Volga üle kallaste. Volga nimetust kasutasime sellepärast, et ega see supilaga veest palju vägevam ei old. Aga igast üle kanistriveere maha loksund tilgast oli ikke kahju.
See kõik tuli nüüd meelde sellepärast, et tähtraamatule on vaja saba taha pookida, aga materjali netu. Terve Toronto linna peal pole muud uudist kui see ainumane, et üks paljasjalgne pasatski oli võmmi lumesahaga surnuks sõit, aga ise elama jäänd. Terve linn leinab politseinikku, aga mis mõrtsukast saab, see on selgumata. Kata arvas, et mis muud kui kuulutavad ulluks ja peavad natuke aega kinni. Mõne kuu pärast saab lahti ja säärikud jalga, siis varastab soomusautu ja teeb põhjalikuma töö.