No Ilvesel oli asi klaar kui tökat. Ütles, et muidugi tuleb vastu võtta, sest selle moega saab sest mitmetuhande-aastasest probleemist üle. Et mis võiks olla parem kui selline Venemaa, mis käitub nagu Belgia? Aga et 140 miljunit korraga on ehk palju. Tükeldame Venemaa ära ja võtame jupikaupa.
No kas pole tark jutt! Muidugi jupikaupa, nagu ühes vanas jutus juut koera saba lõikas, et siis pole loomal nii valus. Mina arvan ka, et tuleb sisse võtta. Mis see siis olgu, kodumaa suur ja lai, aga sibula aisu pole. Ja kust sa muidu pannimäärdeks posla-maslat saad, nüüd kus rasvahinnad ülesse aetud? Võtame jah jupikaupa — täna Vasja, omme Grishka ja üleomme Volodja. Ja siis muidugi Natasha kah, sest see paneb röökima, et tema Volodjast maha ei jää. Ja nõnna tasailju, kuni ongi üksainus ilus ja armas venekeelne- ja meelne Euroopa.
Ilves arvas küll teisiti, et võtame kõigepealt Peterburi oblasti. Aga siin ma vaidlen talle vastu. Kui piirkondade kaupa võtta, siis võtame ikka kõige enne Siberi. Seda läheb meil kõigepealt ja kõige rohkem vaja, sest kuhu me muidu saadame kõik need septikud või kuda neid kutsutakse — noh, need, kes vastu ääletasid ja keda Lennart enne valimisi lolliks sõimas. Neid rampe ju ilmatu ulk, ega need kõik Kihnu saarele ära ei mahu, neile on vaja ikka suuremat ja külmemat maalappi.
No ütle nüüd veel, et aridusest pole kasu. Mul juba paljast lugemisest tarkuse ots käes ja ilma asjadest selge pilt. Õppige teie kah, sõbrad, küll see tarkus tuleb.