No mina olen nüüd nõndasamuti ädas kui see vanatüdruk, kes meie külas elas, kui mina veel oma talu pidasin. Tema tahtis ikka kangeste mehele saada, aga keski teda ei võtt. Ei mina tea, mispärast, ja tema ei tead kah, aga lootust ei jätt. Oli ühekorra Kusta käest ääri-veeri pidi pärind, et ei tea, kas mehed põlgavad teda vanaks vai...

Kustal oli oma Viiu sel ajal juba käes, tema oli sellega nii ütelda ohutsoonist väljas, aga koerust oli tal noorest peast küll kõvaste rohkem sees kui praega. Oli vanapiigat õpetand, et katsugu, kas saab jala kaela taha panna. Kui saab, siis on veel noor küllalt ja lootust kui palju. Eks tüdruk jäänd Kustat uskuma ja akand proovima. Punnind ja punnind kuni saandki jala kaela taha. Aga vat ära enam saand, ükski punnimine ei aidand. Akand siis viimases ädas karjuma, et „tulge appi, ristirahvas, aga jumala pärast mitte meesterahvas“.

Kes ta ädast välja aitas, seda ma ei tea. Mina kuulsin ta ädakisa küll, aga appiminek oli katekooriliselt keelatud, istusin ja nautisin ta ilusat eledat tiiskanti. Aga keski teda aitama pidi, sest teisel päeval kakerdas ta jälle külavahel ringi nigu poleks miskit juhtund. Muutkui mehelesaamise isu võttis see jant tal ära küll.

No aga nüüd olen ma ise nii ädas, et karju appi ja kasvõi naisterahvast. Hinterneti kaudu sain teada, et meie seitungit loeb vähemalt üks eestlane. Just eestlane, sest muud nime tal ei paista olevat, ja see on minu peale irmus kuri, et mina pidada muutkui kõiki ukka mõistma ja kõigi üle kohut mõistma. Ja see eestlane tahab teada, kes mulle selleks õiguse andis.

No mina ei mõista enda kaitseks midagi ütelda, sest mulle paistab, et see ainuke eestlane ei saa eesti keelest aru. Ma ütleks talle vene keeli vasta, aga seda ei mõista jälle mina. Kui tema eesti keelest aru saaks, siis ta taipaks, et mina pole kunagi kedagi ukka mõist, kes juba ukas ei ole. Ma ütlesin jah, et oleks omal ajal selle mehe ullu koera pähe maha löönd, kes iidlasi küüditas. Nüüd pole minust enam lööjat ega temast obaduse vasta võtjat.

Olgen’d kenad, kallid sõbrad, ja aidake mul selgeks teha sellele enda eestlaseks pidajale, et seaduse ees on eestlane ja iidlane täitsa võrtsed ja kumbagi ei tohi oma kodust ära vedada ainult sellepärast, et venelane käskis. Seda ei luba inimeste ega Jumala seadus ja mina olen eluaeg mõlemat austand. Vot sedasi on asjad.

Märkmed: