Karla kalendrisaba: Übriid
Meelejahutus | 22 May 2009  | Kargu KarlaEesti Elu
Näe, inime õpib kuni elab. Mina olin siiamaani arusaamisel, et kui siia ilma sünnib üks ebaloomulik olevus, kes pole õieti üks ega teine, siis see on värdjas. Aga nüüd sain Ärmani käest kuulda, et on oopis übriid. Peris ea, kui mõne noore aritud inimesega läbi käid. Niiviisi võidakse akata sind veel kulduurainimeseks pidama ja korpuratsijooni kutsuma, kus enne ei tohi laulma akata, kui oled pika kõvera kantsikuga vasta lauda laratand.

Pidage siis nüüd kõik meeles, et kui karjakrantsil tuleb tuju minna kassiemanda juurde ehale, siis sünnitab see ühel päeval olevuse, kes pole kiisu ega kutsikas, vaid übriid. Augub ja liputab saba, aga püüab iiri ja kraabib oma unnikule mulla peale.

Ärman oli hinternetist nisukese jutu leid, et kuskil Läänemaa metsades olid jahimehed sattund imeliku looma peale. Taht maha lasta, aga pold kindlad, kas on õige aeg vai kas ültse tohib püssi pruukida. Loom olevat old nende meelest undi ja lamba segu ehk übriid. Übriidi laskmiseks jahiselts lubasi välja ei anna, nende teadus pole veel nii kaugele arenend.

Poiss tuli asja kohta minu arvamist küsima. No minu esimene mõte oli, et see on jahimehe jutt. Kui mina noor olin, siis ei valetand keski nii ästi kui jahi- ja kalamehed. Aga Ärman oli nii tõsise näoga, et ma võtsin kah akateemilise poosi ja asusin seda teemat arendama, nigu koolitatud inimesed ütlevad. Arutasin kõva äälega, et kuda see übriid siis võis tekkida. Ka oli isasel kriimsilmal lambakarja peale sattudes kõht nii täis, et asus murdmise asemel utega ullama vai oli oinal nii võimas armuvalu, et tormas metsa ja tegi undipreili prouaks. Mõlemad võimalused tundusid kudagi ebatõenäolised, aga kolmandat leida ei osand.

No see kolmas võimalus oli ikka olemas küll. Kata juhtus meie juttu pealt kuulama ja võttis kah otsekohe sõna. Omavoliliselt, kätt tõstmata ja koosoleku juhatajalt luba küsimata, nigu ikka tema komme. Ütles kohe selgelt ja resuluutselt, et sihuke elajas on juba vanast ajast olemas. Et kas me pole kuuld undist, kes kannab lambanahka seljas. Tuleb ussaeda ja määgib aledaste, aga nigu silitama lähed, viskab kasuka seljast ja välgutab kihvu. Täpselt nõndaviisi tuli venelane kolmekümneühessandal aastal Paldiskisse paase paluma, aga nigu sisse lasti, neelas terve vabariigi lompsti alla. See pole kellegi übriid, see on arilik okupant.

Kata soovitas, et mingu need jahimehed kähku metsa tagasi, aga mitte aavlipüssiga, vaid kuulipritsiga. Kui paistab, et übriid vene keelest aru saab, siis saatku jahiselts seenele ja tõmmaku tuli peale. Tiskussijoon ei vii kuskile, sellega läks Pätsi valitsus juba ammu alt.

 
Meelejahutus