Ma olen neid uuema aja seadusi uurind ja omaette nuputand, aga aru ma neist kudagi ei saa. Vata seadusi on ennegi igal pool imelikke old, aga nad on old ikka kõigi inimeste jaoks ühesugused. Aga nüüd jusku enam ei ole. Nüüd on kudagi nii, et kui üks inime midagi teeb, siis see on kuritegu, aga kui teeb teine, siis on eategu. No kuda see saab õige olla? Aga vat seaduse silmis on.

Nüüd on siin maal niiviisi, ja nigu kuulda, varsti Eestimaal kah, et kui isa või ema oma koerust teind last vitsa või roovikuga nuhtleb, siis see on vägivald. Ulakas laps võetakse vanematelt ära ja isal-emal on ästi läind, kui neid vangi ei panda. Vägivald on seaduse järgi irmus asi ja irmsa asja jaoks on irmus karistus.

Aga ma just lugesin seitungist, kuda paar-kolm poisinolki olid väeti vanamehe läbi kolkind ja see ei ole vägivald. Need jõmpsikad ei ole kurjategijad, nemad on telinkvendid. Kui üks nagamann on telinkvent, siis ei pane teda keski vangi – mis vangi, tema nime ei tohi lehtegi panna. Telinkvent viiakse tobutohtri manu ja talle tehakse analüisi. Analüisi tulemused uuritakse läbi ja siis tehakse otsus, mida poisiga ette võtta enne kui tast inimesetapja saab. Vahel jõuab poiss tohtritest ette ja on mõrtsuk valmis enne kui analüisi analüisijad omavahelises vaidluses üksmeele saavutavad.

Meie külas olid vanasti küll asjad palju lihtsamad ja selgemad. Mul tuleb meelde, kudas ma jõmpsikast peast korra olin vanema inimese vasta äbemata. Selle asemel et tere ütelda nigu kodus oli õpetatud, näitasin keelt ja panin jooksu. Nigu ma kodu sain, oli mammal juba asi teada ja analüis tehtud, saatis mu apteeki rohtu tooma. Apteek oli ussaia teises servas noore kase ladvas, seal oli urvaplaastrit iga äda jaoks ja see tuli poisil endal tuppa tuua, nii oli koduses parakrahvis täpselt kirjas. Meie kodused parakrahvid olid kõik sirged, mitte kõverad nigu ahverkaatide omad. Kui memm seda salvi mulle kintsude peale määrima akkas, siis kipitas kurivaim küll, aga aitas. Ja äält teha ei tohtind, siis määriti kohe paksemalt.

No ma nüüd mõtlen tagantjärgi, et kui konstaabel oleks juhtund alevist sel ajal meile tulema ja mamma tohtritööd pealt nägema, kas ta oleks siis mammale protukolli teind. Mul on nisuke tunne, et kui ta seda oleks üritand, oleks ise nendesamade oksaraagudega paar nähvakat mööda sääri saand. Küla seadustele ei tohtind ükski võmm vasta akata. Kes seda proovis, sel pold muud kui võta oma munder ja mape ja koli teise valda. Ja ega selles kõveras parakrahvis ei old kah sel ajal veel nii lolle seadusi, mis oleks keeland isal-emal last ristiinimeseks kasvatada.

No aga nüüd on. Ja ristiinimesi jääb ilmas järjest vähemaks kah. Oleks uvitav teada, kudas need telinkvendid oma lapsi kasvatavad, kui neist endist kord papad-mammad saavad.

Märkmed: