Kunagi ästi vanal ajal oli eland Kreekamaal või kuskil mujal, kust mina seda täpselt tean, üks kangeste tark meesterahvas nimega Sokrates. See Sokrates olevat nõndaviisi üteld, et iga mees peaks ikka omale naise võtma. Kes juhtub ea saama, sellest saab õnnelik inime. Kes saab alva, sellest saab vilusohv. No jah, eks see naisevõtt ole muidugi nigu loteriipileti ostmine, et suurem jagu loose on tühjad, aga mõne üksikuga võid saada päris vägeva sahmaka. Ja nigu nüüd Eestimaalt kuulda, võid ka praakpileti saada, et jusku oleks midagi, aga ikka ei ole kah.
Nojah, loterii loteriiks, aga sel Sokratesel endal küll naisevõtuga ei vedand. Tal läks ikka ästi ullusti, nii ullusti, et temast sai kohe kuulus vilusohv. Veel praegu kõneldakse, kudas proua Sokrates oli mehe kallal tänitand ja kui mees midagi vasta ei üteld, löönd talle solgipange kummuli pähe. No siis Sokrates oli naeratand ja üteld, et näe, jälle mul õigus — peale müristamist tuleb ikka vihma.
No mina ei saa küll oma Kata üle kurta. Kätsatab mis ta kätsatab, aga solgipang seisab ikka seal, kus ta seisma peab. Ega see kädin aiget ei tee. Ja miks inimese suu peaks vakka seisma, kui ammastevahe ei juhtu just silku-leiba täis olema. Las jahvatab. Mina mõtlen oma mõtlemisi ja sedasi on minustki väiksekaliibriline vilusohv saand.
Vata vanadusega akad mõtlema, et ükskord tuleb siit ilmast ära minna, see pidada sama kindel olema kui kroonumaks. Aga misuke see minek saab olema, seda ei tea. Ma siis ka siin vilusohveerin iidlase kombel, et kui sa ühte asja elus esimest korda teed, kust sa siis tead, kudas ta sul välja kukub. Kes selle läbi on teind, see ei räägi. Kes on läind, pole tagasi tuld, ja keski pole kirjutand kah. Ja ega seal piiri taga vist hinternetti kah ei ole.
No aga sõber Kusta peres oli selle asjaga old küll kõva aplaava. Ärman oli juhtund pealt kuulma, kõneles mulle ja luksus naerda. Kusta, kange nigu ta on, oli resuluutselt üteld, et tema pooldab kiiret ja valuta minekut ja nii olgu kah. Oli old juttu, kudas tohtrid oiavad inimesi kaua kunstlikult elus. Kusta põrutand kohe, et kui peaks tulema aeg, kus terve tema elu sisu on ainult mingi elektroonilise aparaadi juures lesimine ja pudelist tilkuv vedelik, siis nisuke elu olgu parem olemata. Üteld Viiule, et siis tõmmaku kohe stepsel seinast. Viiu tõustki kohe sõnakuulelikult püsti ja tõmmand televiisuri stepsli seinast välja. Teise käega võtt Kusta pooliku õllepudeli ja valand köögis kraanikausist alla.
Mis edasi juhtus, seda ei tea. Ärman ütles, et ta teind igaks juhuks kiiresti minekut.
Karla kalendrisaba: Viimne tund
Meelejahutus | 02 Jun 2006 | Kargu KarlaEWR
Meelejahutus
TRENDING
