No nüüd siis on see Vabariigi aastapäev möödas. Küll nad aktuse kah ära pidasid ja küll sinna minejaid ikka oli, ega nad kõik veel minu kombel ahju taga ei aiguta. Aga misuke see vabariik nüüd õieti on, selle koha pealt on mul asjad vähe segased. Kui nad seda augustikuus pühitseksid, siis oleks ta uus vabariik, mis üheksakümne esimesel aastal tehti. Aga et see trall käib veebruaris, siis minu arust peaks see ikka olema seesama vana vabariik, mis vahepeal pooleks sajandiks ära lörtsiti ja nüüd uuesti käiku lükati, nagu poleks seda vene värki vahepeal oldki.
Ma arutan seda asja sellepärast, et Eestimaal käib igavene sekeldamine ja vaidlemine oopis võidupüha ümber, aga mitte meie, vaid venelaste võidupüha on äkki tähtsaks läind. See Putini pande tahab maikuus oma võidu aastapäeva pühitseda. Kõik maailma suured ja vägevad jooksevad sinna kokku ja ootavad, et meie riigipea kah läheks nagu pops peremeeste sabas, kaabulott pihus, ja aitaks vankadel uraa karjuda. Nagu neil endil kisakõridest puudu oleks. Ja nüüd siis meie vaene president arutab nagu see Taanimaa Amlet, kes inglase anesule kaudu kuulsaks sai, et kas minna või mitte minna.
Tiplumaatia on raske töö ja mina seda ei tunne, aga mõni asi on mul vanast ajast ästi meeles küll. Vata enne kui see suur maailmamöll peale akkas, kuulutas meie vana vabariik ennast erapooletuks. Ja kui see vana vabariik ikka veel olemas on, siis oleme meie praegu kah erapooletud. Venekad ja saksmannid olid mõlemad kanged seda erapooletust rikkuma, kui nad karvupidi kokku läksid. Kumb neist kumma käest rohkem udida sai, see pole meie asi. Meie udisime omal ajal neid mõlemaid, pühitseme seda üks päev enne jaani, põletame võidutuld ja neid kumbagi külla ei kutsu.
Ja ma tahaks selle kagebeelasest Putini käest veel küsida, kas neil ültse on midagi pühitseda. Nad peksid inglaste ja amide abiga selle Töitslandi rusudeks küll ja vene soldatid vägistasid nende rusude all ulka saksa naisi ära, aga sellest on võiduks jusku natuke vähe. Need sakslased, kes ellu jäid, ehitasid oma linnad paarikümne aastaga uuesti üles ja kaotasid sõja jäljed ära, aga Venemaa on veel praegu nagu mustlaste laager. Nii palju kui saksa vangid enne surnuks nälgimist parandada jõudsid, on parandatud, aga Ivanist endast tegijat ei ole. No aga meie tiplumaadid seda ei tea. Ja kui ise ei tea ja Karla käest ei küsi, siis on ikka tilemma küll.
Karla kalendrisaba: Võidupüha
Arvamus
TRENDING
