Andra Nõlvak, 20. oktoober 2016,
Artikkel ja statistika siit: http://www.ohtuleht.ee/765923/...
Möödunud aastal sooritas suitsiidi 203 inimest, kellest 167 olid mehed ja 36 naised. Need ei ole aga pelgalt arvud statistikas, vaid tegemist on päris inimestega, kes mingil põhjusel otsustanud omalt elu võtta. Viimase 25 aasta jooksul on enesetapu sooritanud ühtekokku 9606 inimest.
Enesetapp on keeruline probleem, millel ühtainsat põhjust ei ole. Siiski kinnitavad uurimused, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoositud psüühikahäire. Tuntumad neist on depressioon, alkoholism, isiksusehäired ja skisofreenia.
Millest on tingitud aga 1994. ja 2009. aasta suitsiidide arvu tõus? MTÜ Eluliini juhatuse liikme Eda Mölderi sõnul suureneb enesetappude arv alati siis, kui on segades majandusolukorrad ja kriisihetked sotsiaalses ühiskonnas. See selgitab ka nii 1994. kui ka 2009. aastal eneselt eluvõtnute kasvu.
"Tegelikult me peame mõtlema, et kümme korda rohkem inimesi võib omada suitsiidi mõtet. Sellist mõtet, kus inimene reaalselt kaalub, aga sealt veel kümme korda rohkem inimesi mõtleb, et elu on mõttetu," pööras Mölder tähelepanu sellele, kui palju on tegelikkuses inimesi, kes tunnevad, et elu on väärtusetu.
"Inimene mõtleb, kas mu elul on mõtet, kas mu elu on mõttetu, kas on perspektiivi või jääbki kõik nii ja siis hakkab kaaluma, kas on mõtet elust loobuda," selgitab ta inimesi mõttekäiku.
"See on seotud ka sellega, kui keerulises olukorras ja meeleheitel on inimene. Kas tal on kellegi poole pöörduda?," sõnas Mölder, lisades, et suitsiidimõtteni ei jõuta päris tühja koha pealt, vaid see on teekond. "Peab olema pikka aega raske olnud."
