Viimane karvakitkumine meil keskendus just karvadele. Ohkasin, et ei viitsi tema soovil igal päeval lõuga kraapida. Kertu vastu – kui musi soovid, siis olgu sile sihverplaat. Kuna musi on meil juba liigkaua olnud ainus intiimsus, mis mul üle jäi. Kuid kribeles kuskil pisikurat – laseks kasvada, Rasputnil oli sellega edu. Egas mina sitem ole kui kahtlane munk.
Lasin siis looduse käiku. Kui teisme-eas otsisin peeglist karvakesi, mida ehk oleks pidanud raseerima, siis nüüdseks oli neid ehmatavalt palju. Kuid raisad kasvavad vaid kõrvaluukides, ninasõõrmetes, mujal, millede kohtadest ei soovi rääkida. Ent lõual? Hädine värk, isegi hollandlane oleks tulnud parema kitsehabemega toime. Vurrud? Isegi pooltuttav oleks ulatanud nohulapi, et puhastage ninaalune ära.
Siiski, on neid tüükaid, mitte enam udemeid, piisavalt, et neid peab ühiskonna reeglite järgi igal päeval eemaldama, muidu oled pätt. Kuid ei soovi seda teha, ega viitsi. Kertule heitsin ette, et kuupuhastus käib harvemini kui habemekasv, ja lõppeb ka. Tal juba mitu head kümmet aastat sellest ajast selja taga, kus ei pea kalendrit jälgima. Minul aga igal hommikul kärssnina välimus, ja võta ainult habemeväits kätte, et olla inimene. Teatavasti isegi kirstus kasvab habe, surmaltki pole loota.
Mõnel mehel on seda karvakasvu nii et lase aga olla. Nagu uhkuse asjaks, pole veel kuulnud, et keegi uriseks habemeajamise kohta. Miks siis mina? Eks ole tegemist vist alaväärsuskompleksiga. Isegi habemet ei oska vanamees kasvatada.
Milline rõõm, siis, lugeda lehest, et Eurovisioonil olevat esinenud habemega naine, kes aga võitjaks ei tulnud. Tõtt teatades, olen korra habemega naist näinud, seda kui taat ja memm viisid tsirkusesse, elevant oli aga huvitavam.
Milleks siis see karvade ümber keskendumine? Sest et minu streik pole pähklitki toonud, noile kes saksa keelt oskavad, ei pea vist matside keelde panema. Nichts und niemand, kui päevine raseerimine tulemusi ei too, siis vanas eas ei aita ka põhimõttelisus. Elagu hädine karvakasv, muule ei saa loota. Ning kui kellelgi on soovitusi, kuidas raseerimatult pähklipuu poole jõuda, oleksin tänulik.