Bildtil on tähelepanuväärne osa Rootsi ettevõtte Lundin Petroleum aktsiaid — 6000. Viimane on omakorda investeerinud Vene naftagigandi harufirmasse „Vostok Nafta“ (Ida Nafta), ühte Sudaani õlikompaniisse ja mujale.
Rootsi press avastas Bildti osaluse „Vostok Naftas“ oktoobri lõpus ja see vallandas riigis suure pahameeletormi. Bildt ütles sel puhul antud pressikonverentsil, et ta tahab kõnealused aktsiad maha müüa nii kiiresti kui võimalik. Nende müügist saadav tulu peaks ekspertide hinnangul moodustama 1,9 miljonit Rootsi krooni (ca 260.000 USA dollarit). Inimõiguste rühmitused leiavad, et Bildtil oleks moraalne kohustus vähemalt osa saadavast rahast annetada Anna Politkovskaja nimelisele fondile.
Nagu teame, on Gazprom otseselt Kremli kontrolli all. Samas on tal ärihuvid ja -osalus Vene meedias (televisioon, ajaleht Izvestija jt), mida ta Kremli käepikendusena suunab, juhib ja tsenseerib.
USA inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch on kritiseerinud Bildti ka äriosaluse pärast Sudaani riiklikus õlifirmas. Nagu teame, on selles riigis inimõiguste olukord üks hullemaid maailmas.
Lisaks eelpoolnimetatutele on Bildtil aktsiaid veel ligi 30-s erinevas ettevõttes üle maailma — kokku 2,86 miljoni dollari väärtuses.
Nüüd on hakatud Rootsi pressis küsima, kas välisminister Carl Bildt üldse sobib Rootsi välisministriks; kas ta suudab ajada erapooletut poliitikat ja jääda truuks Rootsi traditsioonilisele neutraliteedile? Opositsioon on juba tema usaldusväärsuse seadnud küsimärgi alla.
Seega on Carl Bildti positsioon Rootsi välisministrina praegu üsnagi kõikuv ja ebakindel.
