Meie lehe esimene number on kokku pandud 7. jaanuaril. Eesti peaminister Mart Laar teatas mullu 19. detsembril riigikogus oma kavatsusest 8. jaanuaril tagasi astuda - seega just käesoleva lehe ilmumise päeval.
Nii on ehk kohatu spekuleerida, kas peaminister jääb oma kavatsuse juurde, kuigi ta seda taas kinnitas intervjuus esmaspäevasele Eesti Päevalehele.
Oletades, et Laar tõesti oma kohalt lahkub, peab põhiseadusest tulenevalt astuma tagasi ka kogu valitsus. Viimane peab oma tegevust siiski jätkama ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud ja president on tagasiastunud valitsuse vabastanud ametist oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.
Eesti pressis on viimasel ajal palju juttu olnud ennetähtaegsete valimiste võimalusest seoses peaministri tagasiastumisega. Nagu kolumnist Enn Soosaar 7. jaanuari Eesti Päevalehes märgib, on üksnes ja ainult riigikogu pädev otsustama ennetähtaegsete valimiste käsimuse üle. Selleks vajatakse lihthäälteenamusel põhinevat hääletustulemust - 101-st riigikogu liikmest peab vähemalt 51 liiget erakorraliste valimiste läbiviimise võimalusega nõustuma.
Eesti Põhiseaduse paragr. 119 sätestab, et president võib neljal juhul välja kuulutada erakorralised valimised: (1) Kui riigikogu ei ole andnud kolmele peaministrikandidaadile järjest volitusi valitsuse moodustamiseks. (2) Kui riigikogu on avaldanud valitsusele või peaministrile umbusaldust ja valitsus teeb seejärel presidendile ettepaneku erakorralisteks valimisteks. (3) Kui riigikogu paneb mõne seaduseelnõu rahvahääletusele ja see ei saa poolthäälte enamust. (4) Kui riigikogu ei ole 1. märtsiks vastu võtnud jooksva aasta riigieelarvet.
Loetletuist avab eriti viimane (neljas) praegusel hetkel võimaluse ja tee erakorralisteks valimisteks.
Seatud on ainult üks tingimus: kui riigikogu ei ole eelarvet vastu võtnud. Valitsus koostab eelarve ja riigikogu kas kiidab või ei kiida selle heaks. Kui seadusandjad ei tule tööga kindlaksmääratud ajaks (1. märtsiks) toime, mingu laiali.
"Paraku peame möönma, et paragrahv 119, nagu mitmed teisedki meie põhiseaduses, ei ole päris õnnestunult sõnastatud. Kes tahab juuksekarva pooleks ajada, saab väita, et riigikokku tagasisaadetud eelarve ei ole "vastuvõetud" eelarve ja niisiis on valimised kevadel 2002 võimalikud," nendib Soosaar.
Teisalt - erakorralisi valimisi põhjustab riigikogu saamatus eelarvet vastu võtta, mitte raskused heakskiidetud seaduse jõustamisel. Ja ikkagi annab põhiseadus erakorraliste valimiste tekitamise võimaluse ainuüksi riigikogule, mitte aga presidendile.
7. jaanuaril kohtusid peaminister Mart Laari ettepanekul kokku kolmikliidu erakondade esimehed, et arutada praeguseks kujunenud Eesti poliitikaseisu.
Mõõdukate esimees Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et kohtumine pole katse kolmikliitu taaselustada ning lisas, et kolmikliit praegusel kujul kindlasti ei jätka.
Reformierakonna esimehe Siim Kallase arvates on tegemist Mõõdukate ja Isamaaliidu liidrite taktikalise plaaniga üritada pehmendada nigelat muljet, mis võib neist tekkida, kui nad valitsusest lahkuvad.
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal)
Financial Times soovitas Eesti aktsiaturgu Tallinna börsil noteeritud aktsiad on Financial Timesi kolumnisti hinnangul tänavu üheks väga atraktiivseks investeerimisvõimaluseks. "Üks mu tavatumaid vihjeid investeerimisvõimaluste otsimiseks on Eesti.
Ma külastasin aasta alguses pealinna Tallinna ja mulle meeldis seal tohutult: sõbralikud inimesed, uus kasutajasõbralik lennuväli, suurepärane ühiskondlik transport ja palju ajaloolisi vaatamisväärsusi," kirjutas Kevin Goldstein-Jackson möödunud aasta lõpus Briti juhtiva ärilehe investeerimisveerus "My Portfolio".
"Eesti on 2002. aasta eurovisiooni lauluvõistluse korraldamiskoht, mistõttu rohkem inimesi saab teadlikuks selle Balti riigi huviväärsustest. Mina otsin Eesti aktsiaturul potentsiaalseid soodsaid võimalusi," lisas Goldstein-Jackson.
(BNS/Vm/EE)
Kas Eesti seisab erakorraliste valimiste künnisel?
Eestlased Eestis | 09 Jan 2002 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
