Üheks majandusteaduse põhialuseks on nõudmise ja pakkumise seadus. Nõudmise ja pakkumise omavaheline suhe määrab vabas turumajanduse ehk kapitalismi turgudel pakutavate kaupade ja teenuste hinnad. Kui pakkujaid on rohkem kui nõudjaid, siis kauba või teenuse hind langeb ja vastupidi, kui nõudjaid on rohkem kui pakkujaid, siis hind tõuseb. Oleme tuttavad väljamüükidega poodides, kus hinnad on langetatud, et müümata jäänud kaupadest lahti saada. Samuti oleme tuttavad tõusvate bensiinihindadega, mis on tekitatud naftatootmise või selle bensiiniks töötlemise ajutistest ja oletatavatest langustest.
Nõudmise ja pakkumise seadus kehtib ka rahatähtede, vääringute, kohta.Kui rahatähti liigub majanduses rohkem kui kaubad ja teenused neid nõudmise ja pakkumise poolt määratud hindadega nõuavad, siis nende väärtus langeb. See kajastub omalt poolt kõrgemates kaupade ja teenuste hindades.
Nagu teada, ärilised tehingud ei toimu mitte ainult rahatähtedega, vaid poest ostetud kaupade või mitmesuguste teenuste, nagu professionaalsed nõuanded, restoranides söödud toitude eest jne., makstakse krediit- ja deebetkaartidega, tšekkidega ja muude rahaliste instrumentidega, nii et rahatähtede hulk ainuüksi ei määra inflatsiooni saabumist ja suurust. Küll aga avaldab see survet inflatsiooni suunas.
Ameerika riigivõlg on viimaste aastate jooksul tohutult kasvanud. Selle katmiseks on laenatud raha nii oma kodanikelt kui ka välismaalt, suurel määral Hiinast. Sellele vaatamata ei ole suudetud küllalt laenajaid leida, nii et Ameerika on asunud raha trükkima, et kõiki võlgu katta. Sisuliselt on see raha ühest taskust teise panemine. Ajalooliselt on säärane tegevus toonud endaga kaasa inflatsiooni. See saabub mõned aastad hiljem.
President Obama ja tema valitsus on püüdnud majandust turgutada massilise valitsuse raha paigutamisega Ameerika majandusesse, kuid see pole soovitud tagajärgi andnud. Tööpuudus on ikka üle 9%. See on erasektor, mis loob uusi töökohti ja Ameerika erasektoril on palju sularaha, mida võiks investeerida, kuid seda ei tehta. Takistuseks on Obama valitsuse pidevad tulumaksude tõstmise ähvardused ja üha suurenevad valitsuse eeskirjad, mis äritegevust halvavad. Peale selle ei võta ta midagi ette, et riigieelaarvet tasakaalu viia ja uute võlgade tegemist pidurdada. Ameerika ja maailma majandusele on see suureks löögiks kui president Obama veel neljaks aastaks Ameerika presidendiks valitakse.
Kas inflatsioon on tulemas?
Arvamus
TRENDING
