2010 EstDocs filmifestivali raames linastub film „September“, mis käsitleb paljude eestlaste saatust sel saatuslikul kuul 1944. a.
Üks neist, kes meenutab Eesti Elu Online veergudel oma karme üleelamisi tollases septembrikuus, on Torontos elav Valve Andre.
Esiteks lõik abikaasa Rein Andre mälestusteraamatust „Süda rambitules“:
„Rahvuskomitee ja vahistamised. Rahvuskomitee asutatud, olid alanud vahistamised Tallinnas ja Tartus. Pärast „Estonia“ hävitamist oli Riigi Ringhääling sunnitud uut asukohta otsima. Leiti ruumid ajutiseks tegutsemiseks Tõnismäel ja Laial tänaval.
Rahvuskomitee eesmärgiks oli meie vabaduse taastamine ja kodumaa vabastamine mõlemast okupandist. Tekkis mitmesuguseid konflikte sakslastega ja nad muutusid meie suhtes usaldamatuks. Nad kahtlustasid endisi riigimehi, ajakirjanikke, Ringhäälingut jt.
Olime kuu aega abielus olnud, kui mu abikaasa Valve, sel ajal Teatrikooli õpilane, vahistati. Kuna ta töötas Riigi Ringhäälingus, siis vahistati ta koos nn. rahvuslaste grupiga. Temaga samal ajal arreteeriti ka Jaan Kitzberg ja Heino Rebane. Ringhäälingu inimesi peeti mõned päevad Kaarli koguduse majas, kust nad Keskvanglasse edasi saadeti.“
Valve Andre, nooruke Riikliku Teatrikooli õpilane, olles samal ajal Eesti Ringhäälingu (Eesti Raadio) koosseisus näitleja ja deklamaator, oli üks nendest. Teda otsiti taga Laia tänava stuudiost. Valve hääl oli samal ajal eetris Tõnismäe stuudio ülekandes. Tehnik Esop, kahtlustades võimalikke poliitilisi motiive ja eeldades „mustajakiliste“ Valve hääle mitte äratundmist, teeskles Valve asukoha mitteteadmist. Igal juhul ähvardati ta kätte saada.
Valve Andre arreteeriti järgmisel hommikul kirjaniku ja raadiotegelase Gert Helbemäe korteris Laial tänaval (Ringhäälingu ajutine stuudio), eelnevalt oli Valve öö läbi valve all olnud. Enne kodust läbiotsimist oli Valvel siiski olnud võimalik kõrvaldada mõningaid andmeid, kuigi kahjuks ainult osaliselt.
Järgnesid vahistamine, ülekuulamised ning edasiviimine Tallinna Keskvanglasse, nn. Patareisse. Ruumipuudusel pandi algul üksikkongiks ettenähtud ruumi kokku viis vangi. Kuu aega hiljem: Valve edasi teise kongi! Ema ja abikaasa mure ja südamevalu: kas kunagi näeme?
„Maaslamajat, ütled, ei lööda? Noorukist üleöö saada võib rauk!“
Valve Andre
Kõhutüüfuse või nn. plekilise soetõve levimise vältimiseks vabastati osa vange, siiski järelvalve alla jättes. Jaaniõhtul koos Tartu linnapea kolonel Sinka ja Jaan Kitzbergiga oli Valve nüüd „vabastatud“, kuid mitte veel vabanenud.
Valve Andre põgenes koos abikaasa Rein Andrega Eestist Rootsi septembris 1944. a. Rootsis töötas Valve Rootsi Raadios ja Eesti Rahvusfondis.
Kanadas on Valve olnud aktiivne eesti teatritöös ja Kanada raadios, filmis ja televisioonis. Avaldanud artikleid, luuletusi jm. nii eesti kui inglise keeles. Olnud aastaid Kanada Multikultuuri Nõuandvas Kogus ja Ontario Mitmekultuuri ja Kodakondsuse Nõukogus. Elulood “Who’s Who in Canada“ ja “Who’s Who in the Commonwealth“.
Jaan Kitzberg („Voice of America“) Washingtonis avaldas kunagi soovi ja arvamust, et kunagine „Meie Elu“ toimetaja Heino Rebane kirjutaks ja meenutaks trükisõnas tollaseid ühiseid mälestusi. See jäi tegemata, kahjuks. Kas ja kus on veel 1944. a. kaasvange?
Kas ja kus on veel 1944. a. kaasvange? (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Muide, selles filmis ei räägita Jaan Krossi ja Enn Sarve eestvedamisel vaid vangidest, vaid Vello Salo näite puhul ka söjameestest, sealhulgas augustis Eestisse naasnud soomepoistest. Ka neid elab veel Torontos. Vötke siis juba, palun, ka nende meeste meenutusi filmile/indile! Aga eriti kaasaegsete naiste mälestusi. Sest eesti naispögenike tolleaegsest elust-olust ja meeleoludest ei tea me peaaegu midagi!
EstDocs
TRENDING
